Ravimiamet: AstraZeneca hoiab ära rasked haigusjuhud

Üks esimesi õpetajaid, keda Tartu ülikooli kliinikumis vaktsineeriti, oli LõunaTERA õppejuht Triinu Keem. «Ma usun meditsiini,» vastas Kreem küsimusele, miks ta lasi end vaktsineerida. Foto: Sille Annuk

Aanonüümseks jääda soovinud Tartu õpetaja ei taha meenutadagi vaktsineerimisjärgseid päevi, mil ta end haigena tundis. Ometi märgib ta, et see halb elamus temas vaktsiiniusku ei kõigutanud ning ta soovib teadust edasi aidata. Seepärast kirjutas ta ravimiametile kirja, milles andis tagasisidet vaktsiini kõrvaltoime kohta.

Teine õpetaja ütles, et pooldab samuti vaktsineerimist. Aga kui oli vaja otsustada, siis lugenud AstraZeneca 60-protsendilise kaitse kohta, sai kaalukeeleks see 60 protsenti.

Külmavärinad ja palavik

«Olen nõus vaktsineerima end ravimiga, mis mind päriselt kaitseb,» põhjendas ta. «Ma arvan, et sama suure kaitse võin ma kõiki reegleid täites ja ennast hoides ka ilma süstita saada.»

Tartu Forseliuse kooli direktor Jüri Sasi meenutas, et kõik käis vaktsineerimisel väga lõbusasti, kuna süstlanõel oli nii peenike, et tunda polnud mitte kui midagi.

Kliinikumi vaktsineerimistoas teda ka hoiatati, et enesetunne võib halveneda, põhjuseks organismi reaktsioon antikehade tekkimisel. Külmavärinaid ta järgmisel hommikul ka tundis ja tõusis kerge palavik – 37,6. Sasi puges teki alla ja püsis seal natuke aega, kõik möödus.

Direktor lisas, et Forseliuse kooliperele ei pidanud ta samuti kihutuskõnet tegema, kuna neil on teaduspõhine ja ahhaalik kool ning pedagoogid kõik vaktsiiniusku.

Parem varblane peos kui tuvi katusel, ütles koolijuht Jüri Sasi.

Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius selgitas, et Eesti inimestele on manustatud umbes 100 000 vaktsiinidoosi, ja kõrvaltoimeteatiste osakaal moodustab kõigi vaktsineeritute kohta ühe protsendi.

Kui AstraZeneca vaktsiini eraldi vaadelda, siis selle manustamise järel on teatiste osakaal natuke suurem, kaks protsenti.

Kaevatud on palaviku, külmavärinate, lihas- ja liigesvalu ning väsimuse pärast. Suurema hulga teatiste põhjus võib Ott Laiuse sõnul olla selles, et mõne sihtrühma esindajad teatavad kõrvaltoimetest rohkem.

Tõsisest AstraZeneca ​kõrvaltoimest on Eestis teada antud ühel korral, kui patsiendil esines allergiline reaktsioon. Sellepärast soovitataksegi pärast vaktsineerimist arstikabineti lähedal veel natuke aega rahulikult oodata, kuna tugev allergia tekib enamikul juhtudest kohe pärast vaktsineerimist.

Ott Laius lisas, et üldiste nähtude ilmnemise korral peab võtma rahulikult, lihtsalt puhkama. Kui vaja, tuleks palavikku alandada või lihasvalu vaigistada paratsetamooli või ibuprofeeniga, mida saab apteegi käsimüügist.

Kui sümptomid kestavad kauem kui kolm päeva, tasub pöörduda arsti poole, sest tegemist võib olla ka mõne teise haigusega.

Küsimuse peale, kas AstraZeneca vaktsiini 60-protsendine tõhusus ei ole liiga väike, vastas ta, et see protsent viitab sellele, kui palju vähendas AstraZeneca vaktsiin kliinilistes uuringutes sümptomaatilist haigestumist. Jälgitavad sümptomid olid ligi 38-kraadine palavik, köha või hingeldus. Rasket haigestumist, mis nõuaks haiglaravi, hoidis AstraZeneca vaktsiin ära sada protsenti.

Tõsist haigust ei teki

60-protsendine tõhusus tähendab niisiis seda, et kui inimene on vaktsineeritud, võib tal koroonaviirusega kokku puutudes tekkida tavapärase külmetuse moodi sümptomeid, mida tuleb ravida nagu külmetust ikka.

Praeguse teadmise kohaselt tõsisemat haigust AstraZeneca vaktsiini süstimise järel ei teki ja haiglasse inimene ei satu.

Forseliuse kooli direktor Jüri Sasi leidis, et 60-protsendine tõhusus ei ole ju sugugi halb, kuna päriselus võib see olla palju suurem. «Mina suhtun asjasse eestlaslikult: parem varblane peos kui tuvi katusel,» ütles ta.