Teine õpetaja ütles, et pooldab samuti vaktsineerimist. Aga kui oli vaja otsustada, siis lugenud AstraZeneca 60-protsendilise kaitse kohta, sai kaalukeeleks see 60 protsenti.
«Olen nõus vaktsineerima end ravimiga, mis mind päriselt kaitseb,» põhjendas ta. «Ma arvan, et sama suure kaitse võin ma kõiki reegleid täites ja ennast hoides ka ilma süstita saada.»
Tartu Forseliuse kooli direktor Jüri Sasi meenutas, et kõik käis vaktsineerimisel väga lõbusasti, kuna süstlanõel oli nii peenike, et tunda polnud mitte kui midagi.
Kliinikumi vaktsineerimistoas teda ka hoiatati, et enesetunne võib halveneda, põhjuseks organismi reaktsioon antikehade tekkimisel. Külmavärinaid ta järgmisel hommikul ka tundis ja tõusis kerge palavik – 37,6. Sasi puges teki alla ja püsis seal natuke aega, kõik möödus.
Direktor lisas, et Forseliuse kooliperele ei pidanud ta samuti kihutuskõnet tegema, kuna neil on teaduspõhine ja ahhaalik kool ning pedagoogid kõik vaktsiiniusku.
Parem varblane peos kui tuvi katusel, ütles koolijuht Jüri Sasi.
Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius selgitas, et Eesti inimestele on manustatud umbes 100 000 vaktsiinidoosi, ja kõrvaltoimeteatiste osakaal moodustab kõigi vaktsineeritute kohta ühe protsendi.
Kui AstraZeneca vaktsiini eraldi vaadelda, siis selle manustamise järel on teatiste osakaal natuke suurem, kaks protsenti.
Kaevatud on palaviku, külmavärinate, lihas- ja liigesvalu ning väsimuse pärast. Suurema hulga teatiste põhjus võib Ott Laiuse sõnul olla selles, et mõne sihtrühma esindajad teatavad kõrvaltoimetest rohkem.