Kultuuriaasta pärl veeres Halliki Pihlapi rüppe

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Halliki Pihlap, just autasustatud!
Halliki Pihlap, just autasustatud! Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Reede õhtul Aparaaditehases AG47 galeriis asetleidnud sündmuse osavõtjate arv oli pöördvõrdelises seoses selle sündmuse suurusega – osavõtjaid oli koroonaaja reegleid silmas pidades ülivähe, jagatud tunnustus aga ülimalt suur.

Eesti kultuurkapitali Tartumaa eksperdigrupi aastapreemiaist olulisima, Kultuuripärli pälvis ansambli Maatasa hing ja juhendaja Halliki Pihlap virtuaalse folkloorifestivali «Tartu-Folk-off 2020» läbiviimise eest.

Kuna Eesti kultuurkapitali Tartumaa eksperdigrupi preemiate kätteandmisel korraldatakse seekord igale preemiasaajale isiklik tseremoonia, teatati Halliki Pihlapile vaid, et ta peab ilmuma konkreetseks ajaks ühte kokkulepitud kohta ehk AG47 galeriisse Aparaaditehases.

Tseremoonia algab. Rain Sangernebo peidab selja taga Kultuuripärli meenet.
Tseremoonia algab. Rain Sangernebo peidab selja taga Kultuuripärli meenet. Foto: Kristjan Teedema/Postimees Grupp

Kõigepealt tuli tal läbida üks ajastutruu fotosessioon ning siis ilmuda saali, kus Tartumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Rain Sangernebo talle pika kõne pühendas ning rääkis pisut mõistu sellest, kuidas Lõuna-Eesti jõgede karpidest pärleid leida võib.

Halliki Pihlap oli Kultuuripärli auhinda vastu võttes üllatunud ja õnnelik ning oma tänukõnes kiitis ta saatust, mis teda on kokku viinud toredate inimestega, tänu kellele kõik ettevõetu on õnnestunud ning polegi vaja küsida, kas viitsid või jaksad.

Pärli vääriline.
Pärli vääriline. Foto: Kristjan Teedema/Postimees Grupp

«See aasta oli raske küll,» ütles ta tagasi vaadates. «Kui eelmise aasta 12. märtsil eriolukord välja kuulutati, olin šokis. Aga ma olen õnnelik, et mu ümber on noored inimesed, kes seda kõike nii raskelt läbi ei elanud. Ja kes on samal ajal ka digiajastu inimesed, et pärast seda, kui mina mõne idee välja käisin juba leidsidki viisi, kuidas seda ideed muutunud oludes realiseerida. Olen nii uhke oma Maatasa noorte ja tütre Helini üle, kes on seal tugev juht.»

Hajutatult ja vaikselt, reegleid järgides.
Hajutatult ja vaikselt, reegleid järgides. Foto: Kristjan Teedema/Postimees Grupp

Halliki Pihlap rõhutas, et pärimuse teema on ju nii oluline, ei saa aastat vahele jätta niisama! Tuleb otsida alternatiive, kuidas plaanitu ikkagi teoks teha. «Maatasa korraldatav rahvusvaheline festival leiab aset igal aastal, aga eelmisel aastal oli see virtuaalne. Ma siiski loodan, et 2021. aastal on festivalil võimalik jälle tavapärasel viisil kokku saada.»

Selgituseks niipalju, et folklooriansambel Maatasa on korraldanud noorte rahvusvahelist folkloorifestivali igal sügisel alates 2016. aastast. 2020. aastal ei olnud seda võimalik tavapärasel moel läbi viia. Festivali meeskond ei löönud piirangute tõttu aga vankuma ning selle asemel, et festival tühistada või edasi lükata, töötati eelmise sügise 14. novembriks välja uus lahendus. Festival leidis aset veebisaatena, kus iga osalejarühm pidi lahendama ülesande oma kodumaal ja selle siis videosilla kaudu ette näitama. Saade sai tehniliselt keerukas, otseintervjuud vaheldusid varem salvestatud filmilõikudega ja võistlusmoment lisas pinget.

Keraamika ja kimp.
Keraamika ja kimp. Foto: Kristjan Teedema/Postimees Grupp

Halliki Pihlap on olnud kõikide klubi Maatasa algatatud sündmuste, kontserdireiside ja projektide eestvedaja või produtsent. Tema toetajad on kiitnud ta tarkust ja läbirääkimisoskusi panna tööle kõige erinevamaid meeskondi. Just 2020. aasta kevadel eriolukorra ajal hoidis Halliki Pihlap kogu folklooriklubi meeleolu üleval. Musitseerimine ei jäänud unarusse, proovid leidsid aset virtuaalselt. Halliki Pihlap on Maatasa hing, süda ning mootor, ütlevad ta sõbrad, publik ning austajad.

Folklooriansambel Maatasa alustas kooskäimist 2013. aastal just Halliki Pihlapi juhendamisel ning ühendas noored, kes enne olid tegutsenud koos rahvamuusikatöötluste ansamblites, aga kes seejärel hakkasid huvituma ka pärimusest sügavamalt. Ühiselt asuti uurima, kuidas kõik tegelikult on alanud, kuidas kõlasid rahvalaulud ja pilliviisid aastasadu tagasi ning mis on see, mis kuulub pärimuslikult ainult eestlastele.

Tartumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Rain Sangernebo ulatab Kultuuripärli saajale Halliki Pihlapile kõik olulise.
Tartumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Rain Sangernebo ulatab Kultuuripärli saajale Halliki Pihlapile kõik olulise. Foto: Kristjan Teedema/Postimees Grupp

Kultuuripärl on Eesti kultuurkapitali preemia, mida antakse välja igas Eesti maakonnas 2006. aastast ning mis tunnustab silmapaistvaid inimesi nende panuse eest kunstis, rahvakultuuris, kehakultuuris ja spordis.

Tartumaa omavalitsuste liidu kultuurinõunik Astrid Hallik ütles, et Kultuuripärl on maakonna kõrgeim kultuuripreemia ja sel preemial on rahaline väärtus. Sündmust korraldab Tartumaa omavalitsuste liit koos Eesti kultuurkapitaliga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles