Palju õnne! Need tartlased ja tartumaalased saavad tänavu presidendilt aumärgi

23. veebruar 2021, 10:04

Tänavu vabariigi aastapäeva eel president Kersti Kaljulaidilt riikliku teenetemärgi saavate inimeste seas on terve rida auväärseid tartlasi ja tartumaalasi. Siit leiad lühiülevaate, kes nad on.

IRJA LUTSAR, Tartu ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professor ning valitsuse teadusnõukoja juht

Eesti Punase Risti I klass

Professor Irja Lutsarist sai mullu märtsis teadusnõukoja juht. See tõstis ta omamoodi superstaari staatusesse, kellelt nii vabariigi valitsus kui ka rahvas ootab selgitusi ja nõuandeid, kuidas jätkuvas koroonakriisis oleks kõige targem käituda, mida tohib ja mida ei tohi.

Läinus aastal pälvis Lutsar ka Eesti teaduste akadeemia Karl Schlossmanni medali panuse eest koroonakriisi leevendamisel. Samuti sai Lutsar eelmisel aastal teadusajakirjanduse sõbra auhinna ning Eesti ettevõtlike naiste assotsatsioon andis talle aasta naise tiitli.

INNA LINDRE, lastepsühhiaater

Eesti Punane Rist III klass

Tartu ülikooli kliinikumis lastepsühhiaatrina töötav doktor Inna Lindre mõistab hästi, miks kasvab vajadus laste ja noorte psühhiaatrilise abi järele aasta-aastalt. Sest ühiskonnas toimuvad muutused mõjutavad ka laste ja noorte vaimset tervist. Üks osa lastepsühhiaatrite tööst on seotud tema sõnul samade haigustega, mis puudutavad statistiliselt tervet elanikkonda. Aga laste ja noorte puhul lisanduvad emotsionaalset laadi probleemid, käitumisraskused ning depressioon.

Laste ja noorukite vaimse tervise kabinetid, mis on ajapikku tekkinud paljudesse Eesti paikadesse, annavad võimaluse pöörduda sinna ka vanemal koos lapsega, kui vanem märkab lapse arengus käitumises või suhtlemises midagi murettekitavat. Lindre on olnud Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa vaimse tervise keskuse loomise projektimeeskonna liige.

TIINA KIVIRÜÜT, Elva laste- ja perekeskuse sotsiaaltöötaja

Eesti Punane Rist IV klass

Tiina Kivirüüdi kõik töökohad on olnud seotud lastega. Ta alustas koolis õpetajana ja jätkas Tartu maakonna tasandil metoodiku ja inspektorina. Seejärel töötas ta 24 aastat maavalitsuse lastekaitsespetsialistina, kus tema peamisteks valdkondadeks kujunesid asenduskodud ja lapsendamised. Kivirüüt on korraldanud üle 300 lapsendamisprotsessi ja on teada, et neist kordadest on paljud pered jäänud temaga kontakti hoidma veel aastaid hiljemgi.

Praegu on Kivirüüt ametis Elva laste- ja perekeskuse sotsiaaltöötajana. Mullu sai ta Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni elutööpreemia.

TÕNU OKS, marjakasvataja

Valgetähe IV klass

Tõnu Oks on Lõuna-Eesti üks tuntumaid marjakasvatajaid, kes alustas selles valdkonnas tegevust juba 1996. aastal. Talle kuuluv Marjamaa talu pakub aastaringselt eestimaiseid saadusi mahla, külmutatud marjade ja mooside näol.

Muu hulgas on Oks Eesti maasikakasvatajate liidu pikaaegne juhatuse liige. Läinud aasta suvel kuulus ta nende põllumeeste sekka, kes jäi hätta tööjõu leidmisega, sest valitsus oli esimese koroonalaine tuules kehtestanud välismaise tööjõu Eestisse pääsemisele varasemast rangemad reeglid.

AHTI VARBLANE, kolonelleitnant, Kaitseväe akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse ülem-arst

Kotkaristi III klass

Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülem-arstina on Ahti Varblane andnud märkimisväärse panuse nii kaitseväe meditsiiniteenistuse arengusse kui edendanud tsiviiltervishoiusüsteemi kriisivalmidust läbi arstide ja meditsiiniõdede koolitamise. Tema juhtimisel on koostatud ka Eesti kriisi- ja sõjaaja tervishoiukorralduse kontseptsioon, mis aitas tervishoiusüsteemil paremini hakkama saada Covid-19 kriisiga. Ta töötas ka terviseameti kriisistaabi meditsiinijuhina.

Möödunud aastal, koroonaviiruse leviku esimese laine ajal määrati kolonelleitnant Ahti Varblane terviseameti kriisistaabi meditsiinijuhiks. Ta oli üks nendest, kes otsustas, et Saaremaale on esimese suure haiguskoldega toime tulemiseks vaja püsti panna Kaitseväe välihaigla.

ANU KORB, folklorist

Valgetähe V klass

Anu Korb on Eesti folkloori ja Siberi eestlaste rahvapärimuse pikaajaline koguja ning sariväljaande "Eesti asundused I-VII" koostaja.

Magistrikraadi omandas ta tööga «Suulise pärimuse kogumistöö Siberi eestlaste juures ja selle tulemust mõjutavad tegurid», doktorikraadi aga väitekirjaga «Siberi eesti kogukonnad folkloristliku uurimisallikana».

Juba alates 1982. aastast on ta teadurina panustanud Eesti kirjandusmuuseumi töösse. Muu hulgas on ta ühenduse Eesti Elulood juhatuse liige.

Ta on

ARNOLD SINISALU, Kaitsepolitseiameti peadirektor, politseikindralinspektor

Kotkaristi II klass

Arnold Sinisalu on Eesti kaitsepolitseiametnik ja jurist. Alates 2013. aastast on ta Kaitsepolitseiameti peadirektor, järjekorras viies.

Sinisalu on kapos töötanud alates 1993. aastast, valdavalt juhtivatel ametikohtadel, seal hulgas ühena peadirektori asetäitjatest. Omal ajal on ta uurijana osalenud näiteks selliste skandaalsete juhtumite juurdluses, nagu näiteks niinimetatud rublatehing ja lindiskandaal.

Sinisalu on kirjutanud doktoritöö teema oli «Mõjutustegevuse piirid rahvusvahelises õiguses».

KAIT SINISALU, psühhoterapeut

Eesti Punane Rist IV klass

Kait Sinisalu on psühhoterapeudina töötanud mitmes varjupaigas. Ta on paar aastakümmet nõustanud naisi, kes on kannatanud lähisuhtevägivalla all. Oma töös on ta spetsialiseerunud suuresti lapseea traumadele, väärkohtlemisele ja seksuaalvägivallale, lähisuhtevägivallale, kaassõltuvse problemaatikale ja LGBT inimestele.

«Vaimse vägivalla puhul ütleb ohver mõnikord, et see oli ju kõigest nali. Küsimusele, kas tal oli naljakas, tuleb vastus, et tegelikult oli valus,» on Sinisalu öelnud oma töös kogetut kirjeldanud.

KATRIN PRUULMANN, lastepsühholoog

Eesti Punane Rist IV klass

Katrin Pruulmann on Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinikus laste ja noorukite vaimse tervise keskuses töötav kliiniline lastepsühholoog ja pereterapeut. Samuti on ta erialaselt ametis Tartu nõustamis- ja kriisiabikeskuses.

Ta on järjepidevalt koolitanud ja juhendanud tulevasi ametikaaslasi.

Pruulmann on oma magistritöös uurinud koolitõrke tagamaid ja ta puutub oma igapäevatöös kõige sagedamini kokku nende lastega, kes ühel või teisel põhjusel kooli minna ei taha. Muu hulgas on ta läbi viinud vestlusringe autismispektri häiretega laste vanematele, kes soovivad aidata ennast ja teisi.

JAAN PRUULMANN, füüsik ja infotehnoloog

Valgetähe IV klass

Jaan Pruulmann on andnud märkimisväärse panuse nii füüsika kui infotehnoloogia arengusse Eestis. Ta on nõu ja jõuga aidanud kaasa ka meie meditsiinisüsteemi arengule.

Tema uurimisvaldkonnad: ioonkristallide struktuuri uurimine spektroskoopiliste meetoditega 60–250 eV ergastusel; arvutustehnilise keskkonna loomine eksperimentaalseadme juhtimiseks, eksperimentaalandmete töötlemiseks ja teoreetiliste arvutuste tegemiseks; nõrkade bioloogiliste signaalide mõõtmine ja töötlemine meditsiiniinfosüsteemides.

Pruulmann on tegelenud ka arvutite hankimisega ja rakendamisega eksperimentide juhtimisse ja andmetöötlusesse. Aastatel 1978–1982 osales ta regulaarselt Novosibirskis tuumafüüsika instituudi kiirendil VEPP 2M tehtud eksperimentides. Ta on üks Eesti koolifüüsika ühingu loojaid ja esimene esimees.

REGINA PAABO, kes on olnud viipekeele tõlkide kutseühingu kauaaegne president

Eesti Punane Rist IV klass

Regina Paabo seisab kurtide kultuuri, eneseväärikuse ja identiteedi eest. Ta ei väsi rääkimast viipekeele tõlkide suuremast vajadusest Eestis, kuna viipekeelsed kurdid on ühiskonnas muutunud varasemast aktiivsemaks ja teadlikumaks.

Eesti viipekeele tõlgiks sai õppida Tartu ülikoolis aastatel 2006–2016. Enam mitte. Paabo sõnul on viipekeele tõlkide põhiõpe riiklikul tasandil väga oluline ja selle taastamine on esimene samm probleemi lahendamiseks.

Paabo on esimese Eesti viipekeele aabitsa autor. Samuti Eesti viipekeele õppuritele ning õpetajatele mõeldud «Viibelda on mõnus» raamatu autor.

LAURI SOMMER, kirjanik, kirjandusteadlane ja muusik

Valgetähe V klass

Lauri Sommer sai Tartu ülikoolis magistrikraadi lõputööga Uku Masingu kogu «Saadik Magellani pilvest» taustadest. Ta on tuntud rühmituse Erakkond, aga ka ansamblite Liinatśuraq, Kago ja Ütsiotsõ liige ja eestvedaja.

Sommeri sulest on proosana ilmunud näiteks «Sealpool sood» (2014), «Lugusid lõunast» (2016) ja «Lõputud soovid» (2020) ning mitmed luulekogud. Ta on tõlkinud Richard Brautigani teoseid ja indiaani luulet.

Ajakirjanduses on Sommer avaldanud hulganisti nii artikleid, esseesid, muusikaarvustusi ja lühiproosapalu. Ta salvestab ja esitab muusikat nime Kago all.

TIIA RISTOLAINEN, Tartu ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja

Valgetähe V klass

Tiia Ristolainen on veendunud, et ülikoolide ülesanne on kujundada valmisolek inimeste järjepidevaks ja igakülgseks arenguks, sõltumata east ja õppimise viisist. Seda eesmärki on võimalik ülikoolidel täita siis, kui pakkuda eri sihtrühmadele paindlikke õppimisvõimalusi. Tartu ülikoolis on elukestva õppe keskus tegutsenud alates 2011. aastast.

Ristolainen on ühtlasi folkloristikadoktor, kes on uurinud surmakultuuri muutusi Eestis ja surmaendeid.

KALLE KIRSIMÄE, geoloog

Valgetähe III klass

Eesti teaduste akadeemia liige, professor Kalle Kirsimäe kulutab suure osa oma ajast kivimitele ja maavaradele.

Riigipea annetab talle aumärgi panuse eest maapõueprogrammide eestvedamisel ning Eesti energiamaastikku kujundanud tööstus- ja kaevandusjäätmete mineraloogia, geokeemia ning taaskasutamise uuringute tegemisel.

Tema kui geoloogi uurimisteemad hõlmavad settekimite uurimisest ja geokeemiast keskkonnaohtlike kaevandus- ja energiatootmisjääkide mineraloogiani ning kaugemale ja sügavamalegi.

Kirsimäe on kirjutanud üle saja teadusartikli. Kõige selle kõrval on palju tema aega võtnud tegevus Tartu ülikooli geoloogia-mineraloogia professorina. Tema käe all on doktorikraadi saanud mituteist teadlast.

TIINA NÕGES, hüdrobioloog

Valgetähe IV klass

Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi hüdrobiolooga professor Tiina Nõges on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane ja sisevete uurimise eestvedaja Eestis, kes on oma valdkonnas märkimisväärselt mõjutanud ka rahvusvahelist teadustööd.

Tema loodud töörühm on aastate jooksul viinud oma tegevuse nii kõrgele tasemele, et lausa läbimurdeliseks on nimetatud selle rühma uuringuid niisugusel teemal nagu kalavastsete toitumine. Lisaks tegevusele paljudes valdkonnakomisjonides on ta leidnud aega tegutsemaks Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu liikmena.

MARE KOIT, matemaatik ja keeletehnoloog

Valgetähe IV klass

Tartu ülikooli emeriitprofessor Mare Koit oli omal ajal esimene keeletehnoloogia professor Eestis, mis tähendab, et ta on kujundanud selle eriala õpetamist ja arendamist.

Viimased paarkümmend aastat on ta seda teinud koostöös arvutilingvistika erialaga ning on praegu keeletehnoloogia spetsialisti ametis. Tema teaduslikes artiklites väljendub arvutiga loomulikus keeles suhtlemise suur huvi. Sellise suhtlemise modelleerimine kuulub aga juba tehisintellekti valdkonda.

NELE RAND, Kaitseväe akadeemia õppeosakonna juhataja

Valgetähe V klass

Nele Rand on Eesti ainsa riigikaitselise kõrgkooliga pikalt seotud olnud ning seisnud hea eelkõige õppevaldkonna eest.

Ta on avaldanud väga olulist mõju Eesti ohvitseride haridusele, seega kogu Kaitseväele. On olnud võtmefiguuriks akadeemia kõikide seniste positiivsete akrediteeringute taga ning teinud edukat koostööd nii Eesti teiste rakenduskõrgkoolidega kui ka Euroopa sõjakoolidega.

Kui õppeosakonna juhataja on Rand olnud 2016. aastast, siis enne seda oli ta 2008. aastast õppekavade arendamise nõuniku rollis.

Aastatel 2003–2007 tegutses Rand õppeosakonna planeerimisjaoskonna planeerimise vanemspetsialistina. Tal on magistrikraad ajaloo erialal.

LEIDA LEPIK, geograaf ja OÜ Regio juhataja

Valgetähe IV klass

Geograaf Leida Lepik on Eesti kõige tuntuma ja edukama kaardikirjastusfirma Regio juhataja ning üks omanikke. Tal on ka endal laialdane atlaste toimetamise kogemus.

Regio tegevusvaldkonnad on kaartide loomine ja kirjastamine, geoinfo kogumine, töötlemine ja visualiseerimine. Kaarte turustatakse kokku kuues riigis üle maailma.

ARVO PAALBERG, vere loovutaja

Eesti Punane Rist V klass

Arvo Paalberg on suure südamega inimene, kes on teiste inimeste hüvanguks verd annetanud koguni 108 korda.

Kommentaarid

Palju õnne! Need tartlased ja tartumaalased saavad tänavu presidendilt aumärgi

Märksõnad