Tartu Ülikool meelitab ettevõtjaid laboritega

Ülikool pakub ettevõtjaile välja ka Chemicumis asuvat katsekoda. Koja kvaliteedijuht Martin Vilbaste näitab tuuletunnelit, millega saab kontrollida õhu liikumist mõõtvate seadmete täpsust.

FOTO: Margus Ansu

Kasvavate kulude, kuid piiratud riikliku rahastuse korral peavad teadlased töötama päev-päevalt üha enam sarnaselt ettevõtjatega, tõdes Tartu Ülikooli ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juht Erik Puura.

Täna võtab ülikool Tartus Nooruse ja Ravila tänava nurgal paiknevas tehnoloogiainstituudis vastu paarsada firmajuhti ja üksikettevõtjat, et tutvustada kolmandat korda peetaval ettevõtluspäeval kümneid raha eest pakutavaid teenuseid.

«Teadusraha on piiratud, projektipõhine, riigilt seda oluliselt juurde loota ei saa,» avas Erik Puura ettevõtluspäeva tausta. «Meie praeguses süsteemis peab iga uurimisrühma juht töötama nagu ettevõtja, sarnasused on ülisuured.»

Huvi vastastikku

Puura sõnul on seni ettevõtluspäeval saadud kontaktidest ülikooli ja ettevõtjate vahel arenenud koostööni keskmiselt iga viies ehk paarkümmend protsenti.

«Tihti on jäänud asi selle taha, et ülikoolil on küll kompetents, aga teadlasel pole aega ettevõtjatega tegelda,» tunnistas Puura.

Tartus saapa- ja kingapaelu valmistava firma Haine Paelavabrik omanik Andres Hoop ütles oma kümneaastase koostöökogemuse varal, et selle ajaga on teadlaste suhtumine väga palju muutunud.

«Hoiakut, et ärge tülitage, pole mina juba tükk aega kohanud,» kinnitas Andres Hoop. «Keemikud ja füüsikud, kellelt olen abi saanud, on olnud väga vastutulelikud. Näen, et teadlastele pakub huvi näha oma töö rakendust rahvamajanduses.»

Haine Paelavabrikule on kulunud teadlaste abi ära saapapaelte kulumis-, määrdumis- ja ilmastikukindluse ning väljanägemise parandamisel. Lisaks EASi 50 000-kroonisele toetusele on paelavabrik rahastanud teadlaste katsetusi oma kasumist.

«Saadud tulu on võimatu täpselt rahas mõõta, aga võin öelda, et tänu ülikooli teadlastele säilitasin eelmisel aastal suure kliendi Norras,» rääkis Hoop.

Kahe varasema ettevõtluspäeva tulemusel alustas Tartu Ülikool Erik Puura sõnul koostööd peamiselt väikeste või keskmise suurusega firmadega näiteks robootikas, puidu kuivatamises ja energiatõhusas ehituses.

«Energiatõhusa ehituse tuumiklabori teenuste järele on väga suur nõudlus,» märkis Puura. Samuti on leidnud tema sõnul palju huvi töökeskkonnalabor, mis mõõdistab tervise ohutegureid, nagu müra ja valgus, aga ka bakterid ja seened.

Müük üha edukam

Teenuste turule alles tulevaist laboreist tõi Puura näiteks kinesioloogia ja biomehaanika labori, mis võib aidata disainida seljavalude teket vältiva kontoritooli, ning Viljandi kultuuriakadeemias paikneva proto­tüüpimiskeskuse, mis lubab teha esemete-detailide 3D-väljatrükke ning neid ka skaneerida.

2008. aastal õnnestus Tartu Ülikoolil hankida 6,6 miljoni euro eest riigieelarveväliseid lepinguid, 2010. aastal juba 12,5 miljoni eest ja 2011. aastal ligikaudu sama palju. Summast ligi kümnendiku moodustavad firmadega tehtud lepingud, milles puudub mõne Euroopa Liidu fondi kaasrahastus.

Viie aasta jooksul on ettevõtjatega sõlmitud paarsada koostöölepingut.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles