Iiris Saluri ja Galina Jevgrafova: tehkem tänavu sõrmed mullaseks

Iiris Saluri ja Galina Jevgrafova Foto: Erakogud

ÜRO peaassamblee on kuulutanud 2021. aasta rahvusvaheliseks puu- ja köögivilja-aastaks, mille eesmärk on suurendada teadlikkust puu- ja köögiviljade kasulikkusest meie toidulaual.

Miks puu ja köögiviljad on head ja kuidas meist igaüks võiks proovida sel aastal midagi ise kasvatada?

Puu- ja köögiviljad on head, sest need on kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete allikad.

Tervisliku toitumise osana aitavad puu- ja köögiviljad vähendada ülekaalulisust ja rasvumist, kroonilisi põletikke, kõrget vererõhku ja kõrgenenud kolesteroolitaset. Ühest ampsust mõistagi ei piisa, neli-viis peotäit päevas oleks aga juba väga hea.

Laste tervislikumale toidulauale mõeldes on Eestis aastaid kasutatud ELi koolikava toetust. Kava toel tutvuvad lapsed puu- ja köögiviljade värvilise maailmaga isegi siis, kui kodus puuvilju ei pakuta. Nii saavad lapsed tervislikku toitu koolilõuna või maitsvate vahepaladena.

Paraku ei seisa puu- ja köögiviljad kapis kuid, nagu makaronid. Igaüks teab, et sügisene ladvaõun on talveks toss ja värskelt peenrast tõmmatud mahlane porgand kevadeks tohletanud, mis toob kaasa toidu raiskumineku ohu.

Puu- ja köögiviljade kiire riknemise kõrval suurendab toidu raiskamise ohtu ka paljude sööjate ekslik ettekujutus, justkui peaks kõik puu- ja köögiviljad olema ühesuguse kuju ja kindla värvitooniga, nagu perfektsed masstoodetud jõuluehted.

Koroonapandeemia esimesel aastal suurenes tublisti koduste kanakasvatajate hulk, nüüd võtkem sihiks köögiviljakasvatus.

Nii läheb märkimisväärne osa täiesti kvaliteetseid puu- ja köögivilju raisku üksnes nende ebaesteetilise välimuse tõttu. Raisku ei lähe mitte ainult vili ise, vaid ka selle kasvatamiseks kasutatud ressursid. Näiteks ühe apelsini viljaks kasvatamiseks kulub viiskümmend liitrit vett ja seda piirkondades, kus vesi on kahanev loodusressurss.

Kuigi praegu on akende taga veel hanged ja külmad tuisud, ärksamate aednike näpud juba sügelevad, esimesed seemned on kindlasti mulda poetatud ja mõtted lähenevas kevades. Ja miks ka mitte, sest miski ei lõhna nii hästi kui enda kasvatatud varajane kurgikõverik või päikesest punaseks küpsenud tomat.

Rahvusvahelisel puu- ja köögivilja-aastal soovitame mõelda rohkem kodumaistele sortidele, sellistele taimedele ja istikutele, mis on aretatud meie kliimat ja mullastikku silmas pidades.

Kui ise ei tea, mis on mis, siis võtke ette näiteks Eesti aiandusliidu kinnitatud soovitussortimendid, pidage nõu asjatundjatega Eesti taimekasvatuse instituudist või alustage lihtsalt otsast: võtke kott mulda, seemnepakk ja õõnes­anum ning vaadake, mis toimuma hakkab.

Maaeluministeeriumist teeme üleskutse kõigile üksikisikutele, kogukondadele, vanadele ja noortele – tehke tänavu sõrmed mullaseks! Proovige järele, kaasake oma lapsed, tehke vägevad püsipeenrad, kõrged kastpeenrad või tavalised Tootsi peenrad. Külvake koos, kastke, rohige ja kasvatage uhkemaid köögivilju enda rõõmuks, et kõik saaks söönuks. Istutage küladesse kogukonna viljapuid või marjapõõsaid, et kostitada sõpru ja külalisi lähemalt või kaugemalt.

Kui koroonapandeemia esimesel aastal suurenes tublisti koduste kanakasvatajate hulk, siis sel aastal võtkem sihiks tähistada väärikalt rahvusvahelist puu- ja köögivilja-aastat. Näpud mulda!

Artikkel on avaldatud maaeluministeeriumi maablogis.