Iidse Rannu kiriku põrand varjas Poola-aegse altari põhja

Kirikule uue põranda ehitamise eel on eemaldatud hulk leiduderikast pinnasekihti. Foto: Kristjan Teedema

Mahuka põrandaremondi tõttu ette võetud arheoloogiliste uuringute rikkalikud leiud kinnitavad, et tänini säilinud Rannu kivikiriku asupaigas pidi jumalakoda olema kohe pärast ristiusu siia jõudmist 13. sajandil. Üks värskeimaid avastusi on aga Poola-aegse altari põhi, mis tähendab, et selles kirikus on lisaks peaaltarile teada vähemalt nelja kõrvalaltari olemasolu, iseasi, kas ühel ajal.

«Praegu on tulnud väga palju münte alates 13. sajandist kuni 19. sajandini välja,» ütles arheoloog Heiki Valk. «Kõige põnevamad neist on muidugi kõige varasemad, ehituslooliselt on kirikuhoone dateeritud 15. sajandisse, aga varajaste müntide rohkus näitab, et kirik on siin olnud juba 13. sajandi teisel poolel ja 14. sajandi alguses, rahasid on ohverdatud altarite juurde.»

Rannu Püha Martini kirikus käivad arheoloogilised kaevamised. Arheoloog Heiki Valk näitab põranda alt paljastunud Poola-aegse altari alust, mille taga on ka altari olemasolule viitav müüriorv. Foto: Kristjan Teedema