VIDEO ⟩ Napp pääsemine: läbi jää rinnuni jõkke vajunud mees jõudis ise kaldale

Karlova sadamas peatunud laeva Alfa kapten Rain Kiidma näitab kohta, kus meesterahvas eile hommikul läbi jää vette vajus. Foto: Kristjan Teedema

Täna hommikul vajus mees Tartus Sõpruse silla juures läbi Emajõe jää rinnuni vette, kuid tal õnnestus välja pääseda ja kaldale roomata.

Mõni minut pärast kella üheksat märkasid Karlova sadamas Seto Line'i laeva Alfa kapten Rain Kiidma ja Karlova sadamakapten Kaupo Soon meest, kes kõndis Sõpruse silla jalamilt Emajõe kaldalt üle jää teisele poole jõge.

Mees vajus läbi jää rinnuni vette umbes kümmekond meetrit enne kaldale jõudmist. Seejärel jooksid Kiidma ja Soon Karlova sadamast ligi 200 meetri kaugusele Sõpruse silla juurde, kus mees läbi jää vajus.

«Jooksime kohe sinna, hakkasime samal ajal ka päästeametisse helistama, aga kohale jõudes nägime juba, et mees oli ise välja saanud, niisiis ei helistanud,» rääkis Kiidma. «Ta sai õnnelikult ühe jala jää peale, rohkem sisse ei vajunud ja roomas mööda jääd kaldale.» Kiidma sõnul oli vette kukkumise kohal vesi umbes paari meetri sügavune.

Seejärel toimetasid Kiidma ja Soon rinnuni märja mehe autoga Karlova sadamast koju Hiinalinna.

Kiidma ütles, et mehe vanust ja nime ta ei küsinud, ilmselt oli mees 35–40-aastane. Mees oli Kiidmale rääkinud, et luges küll kaldal olnud punast hoiatussilti «Jääl liikumine on ohtlik», kuid otsustas siiski julguse kokku võtta ja üle jää teisele poole jõge kõndida. Mees olevat näinud ka jõe keskel suusajälgi ja teisel pool kallast jalajälgi, see andis talle julgust juurde ja tegi sammu kindlamaks.

«Aga ta sattus ilmselt enne kallast veekeerise koha peale, mis sai talle saatuslikuks,» rääkis Kiidma. Vette kukkunud mees ütles Kiidmale, et juhtum jääb talle eluks ajaks meelde ja rohkem ta jõejääle ei tüki, sest oleks ta jõe keskel läbi jää  vajunud, ei oleks ta võib-olla elusalt pääsenud.

Kiidma ütles, et mees võib täna tähistada enda teist sünnipäeva. «Külmakraadid on küll krõbedad, kuid paks lumekiht ei lase jääl paksust koguda,» lisas ta.

Mees vajus läbi Emajõe jää umbes kümme meetrit enne kallast. Esialgse hinnangu kohaselt oli vee sügavus kukkumise kohal ligi paar meetrit. Foto: Kristjan Teedema

Päästeamet palub tungivalt jääd mööda Emajõge mitte ületada, jõejää turvalisust on väga keeruline mõõtmisega määrata. Ühes kohas võib jää olla kümme sentimeetrine, aga teises kohas võib leida hoopis lahtist vett.

Lõuna päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialist Johannes Komissarov selgitas, et läbi jää vajudes peab inimene arvestama sellega, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanu tegevusvõime kaotamiseni vastu maksimaalselt kümme minutit, laps aga veelgi vähem.

Ta lisas, et kaaskodanike abi oli igati kiiduväärt, kes hädalise kuiva ja sooja kohta toimetasid, kuid siiski võib alati helistada hädaabinumbril 112, et lisaabi kutsuda, sest kunagi ei ole teada, kui tugev on alajahtumine või ehmatusest saadud šokk. Nii saab kiirabi kontrollida kannatanu tervist ja päästjad saavad otsustada võimalike ennetuslike meetmete rakendamise üle, et edaspidiseid õnnetusi vältida.

Mehe läbi vajumise lähedusse päästjad just eelmisel esmaspäeval hoiatussildid paigaldasid, kuid ohtlikke kohti on Emajõel rohkem ja igale poole silte ei jagu. «Lõpuks peab ikkagi iga täiskasvanu inimene ise suutma ohte hinnata ning vastutab oma sageli pelgalt mugavusest tehtud ohtlike valikute tagajärgede eest,» ütles Komissarov.

Sõpruse silla all Emajõe kaldal seisab punane hoiatussilt «Jääl liikumine ohtik» Foto: Rain Kiidma

Mida jõe jääl peab arvestama?

Jõe nagu iga vooluveekogu jääle minek on alati ohtlikum kui järve või mõne muu seisva veega veekogu jääle minek. Sõltuvalt ilmast ja veekogu eripäradest on jääolud jõel pidevas muutuses ning jääle mineja peab alati arvestama võimalike ohtudega. Mida kiirevoolulisem ja rohkemate allika- või suubumiskohtadega on veekogu, seda ebaühtlasem on selle jää paksus.

Jõejääd sulatab alt jääst soojem ja voolav vesi ning pealt hoiab sooja lumikate. Sellistes tingimustes on ka ilmade soojenedes muutused jõel väga kiired. Väheste miinus- või plusskraadidega jää hakkab juba sulama ning läheb kohe liikuma. Alati on jõejää õhem käänu- ja suubumiskohtades või sildade läheduses, kus tekivad veekeerised. Samuti paadisildade ja kõrkjate ümbruses.

Kuna jääle minna ei tohi?

Päästeameti hinnangul on jääle minek eluohtlik, kui see on alla kümme sentimeetri paks. Inimest kannab n-ö terve jää, milles pole lõhesid ega pragusid ning mille väljanägemine on ühtlane ja sile. Jääle ei tohi minna kui on kehtestatud jääle mineku keeld, paigaldatud veekogu äärde keelavad või jää seisukorra ohtlikkusele viitavad sildid. Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid, eeskätt kaela riputatud jäänaasklid, jupp nööri ja veekindlasse kotti pandud mobiiltelefon.

Kuidas käituda, kui olete läbi jää vajunud:

• Kui jääl olles ilmnevad ohumärgid: jää pragiseb või vajub, tuleb viivitamata keharaskus nö laiali laotada ja lahkuda. Selleks laskuge kohe käpukile ja minge kiiresti tuldud teed pidi tagasi.
• Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtute läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal ajage käed laiali ja kallutage ennast tahapoole. Nii takistate enda üleni vee alla vajumist.
• Mida rutem jääaugust välja saate, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle tagasi vinnake ennast sinnapoole, kust tulite.
• Jääle pääsenuna rullige ennast või roomake jääaugust eemale. Kaugemal võite püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.

Kuidas käituda Teist inimest päästes:

• Püüa mitte sattuda paanikasse.
• Helista 112 või lase seda lähedal olijal teha.
• Lähene hädasolijale võimalusel tema käidud rada. Kui ta on sinuga sama kaaluga, siis see on orientiiriks, kus jää veel kannab.
• Päästma minnes jälgi jää käitumist. Kui kuuled praksumist, siis see viitab sellele, et jää ei ole piisavalt tugev.
• 2-3 meetrit enne jääaugu serva heida kõhuli ja liigu roomates. Nii jaotad oma kehakaalu ühtlaselt mööda jääd ja ei vaju ise sisse.
• Ulata hädasolijale mingi ese (kaasa võetud puuoks, laud, redel jne), kui muud käepärast ei ole, siis sobib selleks ka sinu jope.
• Kui hädasolija ei suuda kangestunud sõrmede tõttu abivahendist haarata, siis rooma väga ettevaatlikult talle lähemale ja proovi temast kinni saada. Kui oled hädasolija jääaugu servale saanud, siis ärge tõuske püsti, vaid roomake või rulluge eemale. Juhul kui kannatanu ei suuda roomata, pead teda lohistama.
• Hoolitse, et saaksite ruttu sooja ja märjad riided seljast ära.

Allikas: Lõuna päästekeskus