Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Eesti vanima kunstikogu teoste kõige erilisem osa tuleb aastaks tartlaste ette

Enn Põldroosi «Universitas Tartuensis» (1982, tempera ja masoniit, 330 x 482 cm) on nii suur, et ei mahu Tartu ülikooli muuseumi ajutiste näituste saali ära, mistõttu on väljapanekus pannoo digikoopia. Originaal on rektoraadis, kus see on olnud väikeste vaheaegadega aastast 1982. Põldroos on suurteose kompositsiooni laenanud Raffaeli kuulsalt Vatikani palee freskolt «Ateena kool». Sealse seinamaali keskmes on Platon ja Aristoteles, keda ümbritsevad õpetlased. Põldroosi pannool on kesksel kohal Tartu ülikooli loojad Johan Skytte ja Georg Friedrich Parrot. Nende ümber on professorid, teadlased, rektorid ja mõned üliõpilased, taamal on ülikooli tähetorn, külgedel kunstimuuseumi ja raamatukogu sisevaated.  FOTO: Repro

Toomkirikus tegutsevas Tartu ülikooli muuseumis käib praegu näituse «Ars academica. Tartu ülikooli kunstikogu» ülespanek. Milliseks on kujundatud Eesti vanima kunstikollektsiooni teoste silmapaistvaim osa, saab minna vaatama alates eelolevast neljapäevast.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tartu ülikoolile kuulub ligi 45 000 kunstiobjekti, kusjuures vanagraafika ja antiikkunsti kipsjäljendite kogud on Eesti suurimad. Näitusel on maale, graafikat ja skulptuure, alates Albrecht Düreri teostest kuni Enn Põldroosi hiigelpannooni «Universitas Tartuensis». Kuraatorid on Ingrid Sahk ja Tiina-Mall Kreem ning kujunduse ja graafilise disaini autor on Angelika Schneider.

Albrecht Düreri «Püha Eustahhius» (u 1501, vasegravüür, 35 x 26 cm) on pärit Karl Eduard von Lipharti graafikakogust ning kingitud Tartu ülikoolile aastal 1920. Düreri suurim vase­gravüür kujutab Rooma väepealikku, kes näeb jahil krutsifiksiga hirve ja kes selle ilmutuse järel pöördub ristiusku. See on kõige haruldasem Düreri vasegravüür Eesti muuseumide kogudes. Karl Eduard von Liphartil oli oluline osa Raadi mõisa kunstikogu täiendamisel. Ta õppis Tartus, Königsbergis ja Berliinis arstiteadust ning alustas graafika kogumist 1830. aastatel. Elades 1846–1862 Tartus, edendas ta siinset kunstielu näituste ja nn pühapäevaakadeemiatega Raadi mõisas. FOTO: Repro
Tagasi üles
Back