Anne Vahtramäe: räägitakse, et... Pooltõed, lausvaled ning vastutus

Anne Vahtramäe Foto: Kadri Audova

On loomulik, et tekivad küsimused. On loomulik, et otsime vastuseid. On loomulik, et kahtleme ja tahame kahtlusi veenvalt ümberlükkavaid fakte. Vastuseid tuleb otsida teadlaste töö tulemustest, korduvatest kinnitustest, spetsialistide selgitustest.

Toimetan kodus oma toimetusi ja taustal mängib Vikerraadio. Eetris kõlab laiale ringile küsimus avalikes kohtades maski kandmise kohustuse kohta. Nüüd helistavad inimesed stuudiosse ja jutt veereb kel vaiksemalt, kel sõjakamal toonil viiruse ja pandeemia ja maskide teemal. Kõrva jäävad kriipima väited, mida kinnitatakse sõnadega «räägitakse, et...», «kõik ju teavad...», «mina olen kuulnud...“. Nemad raadios jäävad rääkima ja mina jään mõtlema.

Räägitakse... Kes räägib? Millele tuginedes? Millest lähtudes kujundame oma arusaamisi maskist? Viirusest ja selle ohtlikkusest või ohutusest? Vaktsineerimisest üldse ja Covid-19 vastu vaktsineerimisest? Või vaatame pisut laiemalt: kust ma üldse saan oma info, millele toetun? Miks ma seda usaldan? Kui valmis olen oma seniseid seisukohti korrigeerima, kui selgub, et olen valesti arvanud või uskunud?