Uued ja remonditud majad söövad enam Tartu Ülikooli raha

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ravila tänavas üle kahe aasta tegutsenud Chemicumi ülalpidamise teeb iseäranis kulukaks ventileerimine, mis peab arvestama tervisele ohtlike aurude ärajuhtimisega läbi mitmesaja tõmbekapi ja kohtäratõmbe seadme.

FOTO: Margus Ansu

Chemicumis käib ventilatsiooniseadmete ümberhäälestus lootuses tõmmata veidigi kokku suurte elektriarvete pealt. Uued ja uuendatud ülikoolihooned kasvatavad ülalpidamiskulusid, mis tuleb katta õppe- ja teadustöö arvelt.

Ravila tänavas 2009. aasta sügisel avatud uus Tartu Ülikooli keemiahoone tõi lisaväljamineku, mida nähti ette vaid osaliselt. Elektrit hakkas kuluma üle kahe korra rohkem kui vanas keemiahoones, elektribörsile minek mullu kevadel suurendas ruumikulusid veel kümmekond protsenti.

«Häda on selles, et selle maja projektile ei tehtud korralikku energiaauditit,» ütles keemiainstituudi direktor Enn Lust. «Ilma auditita ei saa ka väita, millised kululiigid on osutunud mõistlikust suuremaks, aga kuna meil käib üle 60 protsendi energiavahetusest läbi ventilatsiooni, on elektrikulu väga suur.»

Ilus, kuid kallis

Enn Lusti sõnul annavad Chemicumi suured, pea kaht kolmandikku välisseintest katvad klaaspinnad küll ehitisele arhitektuurilist jumekust, kuid on samuti süüdi elektriarvete pidevas kerkimises. Ehkki suvel on küttekulu minimaalne, teeb selle tasa suur jahutusvajadus.

Lusti arvates peaks Tartu Ülikool kehtestama ruumikulude diferentseeritud arvestuse korra, sest 156 tõmbekapi ja  300 kohttõmbeseadme tõttu pole Chemicumi elektrikulud võrreldavad ühegi teise ülikoolihoone omadega.

«Hoone ülalpidamiskulud sunnivad kärpima, kärpima ja kärpima,» sedastas Lust. «Kokkuvõttes pole võimalik investeerida arendusse, palgata näiteks uusi töötajaid.»

Läinud aasta lõpul Lossi 36 maja oma valdusse saanud sotsiaal- ja haridusteaduskond sai kolme instituudi ümberkolimisega juurde sadakond ruutmeetrit ehk poolteist protsenti pinda, kuid kasvatab prognoosi järgi nende ülalpidamise aastase kulu 428 000 euro pealt 474 000 eurole.

Teaduskonna dekaan Jaanus Harro märkis aga, et ekspluatatsioonikuludest kindlas kõneviisis rääkimiseks peaks Lossi 36 majaga kogunema pisut kogemust.

«Esialgu pole meil küll põhjust öelda, et meie kulud suureneks hüppeliselt uue maja olemuse tõttu,» lausus Harro. «Mõnede struktuuriüksuste inimesed olid sunnitud töötama kodus, sest neil polnudki ülikoolis õieti tööpinda ega -tingimusi. On selge, et selline mõistlik töökorraldus tähendab ka kallinemist.»

Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Valter Lang tõdes, et Jakobi 2 vanasse keemiahoonesse kolimisega mullu suvel võivad ruumide kütmise, ventileerimise ja valgustamise kulud tõusta 160 000 euro võrra aastas.

Võrreldes mulluse 540 000-eurose kuluga arvestatakse eelarves 700 000 euroga.

Samas märkis Lang, et lisakulu tuleneb otseselt ligi 2300 ruutmeetrist juurde saadud pinnast – varem 7197 ruutmeetrit, nüüd 9473 ruutmeetrit. Kulu ühele ruutmeetrile on aga isegi pisut vähenenud: 75 eurolt 74 eurole.

«Suurem osa inimestest on nüüd ikkagi varustatud normaalsete töötingimustega, aga lisakulu teaduskonnale, mida keegi meile kuskilt juurde ei anna, on märkimisväärne,» kõneles Lang.

«Selle võrra saab õppele ja teadusele kulutada vähem. Täpsemalt on vara öelda, aga eks tuleb säästa igasugustelt sõitudelt, plaanitud varustuse hankimiselt – igalt poolt natuke.»

Nagu ikka, lõigatakse muist halduskulusid haridusrahast, muist muude projektide pealt. «Igalt poolt pigistatakse, aga tänu sellele, et õige talv tänavu viibis, ei tunneta me seda võib-olla veel täie teravusega,» lisas Lang.

Langi sõnul pehmendab teaduskonna toimetulekut oluliselt rahvusteaduste professuuride riiklik lisarahastus, mis tuleneb uuest Tartu Ülikooli seadusest. Filosoofiateaduskonna eelarve kasvas peamiselt tänu sellele 8,1 miljonilt eurolt 8,9 miljonile eurole.

Eraldada vähem oluline

Tartu Ülikooli rektor Alar Karis märkis, et uute hoonete suured ülalpidamiskulud olid ette teada ning näiteks Bio­meedikumiga võrreldes pole Chemicumi kulud ühe ruutmeetri kohta kuigi palju suuremad.

«Suures pildis tekitab õppehoonete ülalpidamine meie demograafilises situatsioonis Eesti riigile kindlasti probleeme,» nentis Karis. «Maju on ehitatud üksjagu ja mõned on teineteisele liiga lähedal, nii et oleks võinud olla ka üks hoone. Aga otsused on tehtud ja nüüd on küsimus valikutes: kui leiame, et keemia on ülikoolile vajalik, ehk on siis valdkondi, mis ülikoolile kui tervikule nii vajalikud pole.»

Kulude kasv

• Jakobi 2

Vana keemiahoone kasutussevõtt filosoofiateaduskonna majana kasvatab prognoosi järgi teaduskonna ruumide ülalpidamise aastase kulu 540 000 eurolt 700 000 eurole ehk ligi 30 protsendi võrra.

• Lossi 36

Vana sünnitusmaja kasutussevõtt sotsiaal- ja haridusteaduskonna majana kasvatab prognoosi järgi teaduskonna ruumide ülalpidamise aastase kulu 428 000 eurolt 474 000 eurole ehk 11 protsendi võrra.

• Chemicum

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond maksis 2009. aastal* keemia instituudi ruumikuludeks 326 000 eurot. 2010. aastal läks Chemicu-mis keemia instituudi ruumikuludeks 446 000 eurot.

*2009. aasta kuludest ligi 9 kuud moodustas Jakobi 2 ja ligi 3 kuud Chemicum.
Allikas: Tartu Ülikool

Tagasi üles