Baltisaksa hääbuvas maailmas kujunes saksa linnast eesti linn

Baltisakslasest zooloogia- ja ihtüoloogiaprofessori Max von zur Mühleni pere elas Jakobi mäel kahekorruselises elamus, mille juurde kuulus avar aed. Praegu asub samas majas Tartu katoliku hariduskeskus. Foto: Ferdinand Dannenberg/Ra, Eaa

Euroopas kiires urbaniseerumises 19. sajandil ei jäänud kõrvale ka tollal tsaaririigi koosseisu kuulunud Eesti linnade hulgas Tartu, mille kasvu peegeldab hästi elanike arv läbi sajandi.

1802. aastal oli Tartus 4037 elanikku, 1836. aastaks oli neid peaaegu kolm korda rohkem (11 217). 1860. aastate reformid andsid maarahvale suurema liikumisvabaduse, selle tulemuseks oli linlaste arvu hüppeline kasv: kui 1863. aastal oli Tartus 13 826 elanikku, siis 1897. aasta rahvaloenduse andmetel juba 40 521. Sakslased jäid vähemusse.

Eestlased said linnas enamuse 19. sajandi kolmandal veerandil: 1881. aastaks oli eestlasi Tartus 55,4 ja sakslasi 35,2 protsenti, lisaks venelased, juudid, lätlased ja teised väiksemad rahvusrühmad. 1897. aastaks oli eestlasi 70,8 ja sakslasi 15,9 protsenti. Niisugune trend jätkus ning 1923. aastaks elas Tartus 42 459 eestlast (84,5%), 3210 sakslast (6,4%), 2570 venelast (5,1%) ja 1115 juuti (2,2%). Linn oli kiiresti eestistunud.