Tartu linna aukodanik Jüri Talvet saab teaduse elutööpreemia

Lisete Reineberg
, ajakirjanik
Copy
Kirjandusteadlane, tőlkija, luuletaja ja esseist Jüri Talvet Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis.
Kirjandusteadlane, tőlkija, luuletaja ja esseist Jüri Talvet Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis. Foto: Sille Annuk

​Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Toomas-Andres Sulling ja Jüri Talvet.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna õnnitleb kõiki preemiate saajaid ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. «Laureaadid on pühendunud teadlased ja oma alal sihikindlad teerajajad,» sõnas Kersna.

Sellel aastal Tartu linna aukodanikuks ja Tartu suurtähe kavaleriks nimetatud Jüri Talvet on Eesti väljapaistvamaid humanitaarteadlasi, kelle mitmekülgsel elutööl on suur ühiskondlik mõjukus ja rahvusvaheline haare. Tema fundamentaalne panus Eesti teadusesse on hispanistika rajamine, hispaaniakeelse kirjanduse ja kultuuri uurimise kasvatamine maailmatasemele.

Õppejõu, kirjandusteadlase, kultuurikontaktide arendaja ja loovisikuna on ta paljude eesti humanitaarteadlaste, õpetajate, ajakirjanike, toimetajate ja diplomaatide õpetaja. Eri maade kirjanduse seoste analüüsi kaudu eesti kirjandusega on ta võimestanud meie mõttelugu levima üle kogu maailma. Nii tõlkija kui ka eesti kirjanduse tutvustajana on ta aastakümneid olnud Eesti teaduse ja kultuuri suursaadik.

Toomas-Andres Sulling on Eesti kaasaegse koronaarkirurgia rajaja. Ühena esimestest maailmas opereeris ta süsteemselt raskete infarktieelsete seisundite ja ägeda infarktiga patsiente. Tohutu hüppena tõi ta Eesti meditsiini angiograafia, mis võimaldas kirurgil «näha» südame pärgarterite sisse ja vähima vahelesegamisega saavutada parim ravitulemus.

Kolmekümne aasta pikkuse südamekirurgi ja teadlase kogemuse realiseeris ta aorto-koronaarse šunteerimise näol, mida sai teha töötaval südamel. See tehnika – reielt veeni võtmine, mille abil minnakse mööda pärgarteri ummistunud kohast – võimaldas parandada meie tähtsaimaid veresooni seestpoolt. Tänu tema tööle on päästetud tuhandete inimeste elud.

Preemiad parimate teadustööde eest

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja 20 000 euro suurused aastapreemiad.

Preemiad saavad:

Gert Hütsi (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), Martti Raidal (KBFI) ja Hardi Veermäe (KBFI) täppisteaduste alal tööde tsükli «Mustadest aukudest koosnev tumeaine» eest.

Enn Lust (TÜ) ja Alar Jänes (TÜ) keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli «Operando meetodite arendamine ja rakendamine poorsete Na-ioon patareide elektroodide ning muude poorsete materjalide ja ühikrakkude süvauuringuteks» eest.

Maarja Grossberg (TTÜ) ja Jüri Krustok (TTÜ) tehnikateaduste alal tööde tsükli «Uute 2D ja 3D mitmikpooljuhtide optiline spektroskoopia» eest.

Eero Vasar (TÜ), Mario Plaas (TÜ), Mari-Anne Philips (TÜ) ja Liina Haring (TÜ) arstiteaduse alal teadustöö «Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias: geneetiliselt muundatud katseloomadest skisofreeniaspektri häireteni inimestel» eest.

Jonne Kotta (TÜ) geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli «Mereelustik kliimamuutuste tõmbetuultes» eest.

Merike Sisask (TLÜ) sotsiaalteaduste alal tööde tsükli «Vaimse tervise ja heaolu ning sellega seonduva riskikäitumise (eelkõige suitsiidikäitumise) sotsiaalsed mõjutegurid» eest.

Epp Annus (TLÜ) humanitaarteaduste alal tööde tsükli «Sotskolonialismi filosoofilis-teoreetilise paradigma väljatöötamine, nõukogude ühiskondade ja kultuuride uuringud» eest.

Tagasi üles