Andrus Punt: mis puust on Tartu volikogu?

Andrus Punt Foto: Margus Ansu

Ka tegevpoliitikast eemal noore aktivistina huvitas mind, kuidas linnavolikogu täpsemalt töötab ning mida valitud esindajad ikkagi arutavad – no suurte või meediakünnist ületatavate teemade kõrval. Olen pikalt enne valituks saamist volikogu tegemisi saalis või veebis jälginud. Toona nähtu põhjal tuleb tõdeda, et poliitikud peaksid olema õnnelikud, et tartlaste huvi volikogus toimuva vastu on tagasihoidlik.

Näiteks sai eelmise koosseisu esimestel istungitel näha, et volinik polnud suutnud või soovinud selgeks teha tööd reguleerivat põhimäärust. Eriti kentsakaks teeb asja see, et volikogu töökorraldust puudutav osa pole pikk ega keeruline lugemine. Mis sõnumi annab see teda valinud inimestele? Või istungi ajal ekraanilt balletietenduse vaatamine? Valjult üle saali teisele rahvaesindajale meelde tuletamine, kuidas hääletama peab? Rasked näited, aga tartlased peavad teadma, kuidas on nende esindajad oma kohustustesse suhtunud peale valimispäeva.

Valija loob valimistel linnavõimu. Tõsi on see, et esindusdemokraatias ei peagi seejärel kodanik detailideni teadma, mida esinduskogus arutatakse. See muutuks kurnavaks. Tagatud peab olema läbipaistev otsustamine ja huvirühmade kaasamine, mis ka Tartus kenasti toimib. Valimiste lähenedes tuleb aktiivsemalt jälgida, kas ja kuidas volinikud on osalenud nähtavas töös: komisjonide koosolekutel ja volikogu istungitel. Oluline on uurida, kas avalikkusele jagatavad sõnumid langevad kokku tegelikkusega ning kas nelja aasta eest antud lubadusi on täita suudetud.