Ants Veetõusme: ülemnõukogus käis võitlus iseseisvuse taastamise eest kahel rindel

Kevadel 1992 olid rahvakoosolekule Vanemuise tänava õppehoone ringauditooriumisse tartlaste küsimustele vastama tulnud ülemnõukogu liikmed Kalju Koha (vasakult), Marju Lauristin, Ants Veetõusme, kes oli sel ajal ka Tartu linnapea, Arnold Rüütel ja Tiit Vähi. Jututeemaks oli poliitika kõrval ka vilets majanduslik olukord. Esiplaanil on keegi aktiivne tartlane, kelle nimi Ants Veetõusmel meelde ei tulnud. Foto: Meelis Lokk

Ants Veetõusme (71) on praegu kahekordne president. Ujula tänava spordihoones on ta ametis teise korruse koridori selles osas, mis on eraldatud tema juhtimise all tegutsevale Eesti akadeemilisele spordiliidule. Ühtlasi on ta 20. augusti klubi president, kelle käe all käivad koos need, kes andsid 20. augustil 1991 Eesti Vabariigi ülemnõukogus oma poolthääle Eesti riikliku iseseisvuse otsusele. Intervjuus vastab ta küsimustele 30 aastat tagasi mitmel rindel vaidlusi põhjustanud seadusandliku tegevuse kohta, kuid veidi on juttu muustki.

30 aastat tagasi talvel ja kevadel olite Eesti Vabariigi ülemnõukogu, Tartu linnavolikogu ja Eesti Panga nõukogu liige. Mida peate oma tollasest tegevusest kõige tähtsamaks ehk, teisisõnu, mis võttis kõige rohkem aega ja kus kulus kõige rohkem närvi?

Ülemnõukogu võttis ikkagi põhiaja. Eesti Pangas olid ka oma suured probleemid, sest siis ju see loodi sisuliselt sellisena, nagu ta on praegu, ja seal käis võitlus Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni ja panganõukogu ülejäänud liikmete vahel.