Indrek Niibo: riik peaks võrdsustama abielu

Indrek Niibo Foto: Erakogu

Abielu määratlemine mehe ja naise liiduna jääb referendumi toimumata jäämise pärast põlistamata, kuid rahva enamuse toetuse puudumise tõttu ei näe tõenäoliselt veel nii pea Eestis ka liikumist abieluvõrdsuse poole.

Nüüd, mil EKRE on valitsusest läinud ning uus peaminister otsib kooseluseaduse rakendusaktidele toetust riigikogu ridadest, et kaua tüliõunaks olnud teema lõpuks viisaka lahenduse leiaks, võib koosellumise ja abielu teemast rääkida rahulikult, liigsete emotsioonideta. Kui EKREst midagi valitsuses kasu oli, siis vähemalt seda, et ta sundis samasooliste paaride õigustele mõtlema ka neid, kel muidu see tõenäoliselt oluliste teemade esikümnes poleks. Praegu on oht, et inimesed on vahepealsest poliitkemplusest niivõrd tüdinud, et pigem oleks mugavam teema unustada, sest referendumit ju ei tule. Ometi ei ole paljude kooselavate paaride õiguste asjus midagi muutunud ning varem või hiljem tuleb see haav parandada ja küsimus ikkagi lõpuni mõelda.

Abielu määratlemine mehe ja naise liiduna jääb referendumi toimumata jäämise pärast põlistamata, kuid rahva enamuse toetuse puudumise tõttu ei näe tõenäoliselt veel nii pea Eestis ka liikumist abieluvõrdsuse poole. Kuigi ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, millega ka Eesti on liitunud, tunnustab abielu inimese põhiõigusena, peetakse mitmetes riikides, sealhulgas Eestis, selle õiguse all endiselt silmas heteroseksuaalset kooseluvormi. Üks levinud vastuargument abieluvõrdsusele on see, et laste kasvatamiseks sobib vaid traditsiooniline abielu. Tegelikult kasvavad juba praegugi lapsed samasoolistes perekondades ning abielu või vähemalt registreeritud kooselu võimalikkus oleks kõige rohkem nende laste huvides. Teised levinud argumendid on abielumõiste hägustumine ning traditsioonide hülgamine.