Jaan Kaplinski teekond jäädvustus virtuaalnäitusel

Armas Riives
, ajakirjanik
Copy
Tiia Toomet ja Jaan Kaplinski Betti Alveri 80. sünnipäevalt Tartus 23.11.1986. Foto: A. Lõhmus. EKM EKLA, B-192:53
Tiia Toomet ja Jaan Kaplinski Betti Alveri 80. sünnipäevalt Tartus 23.11.1986. Foto: A. Lõhmus. EKM EKLA, B-192:53 Foto: Eesti Kirjandusmuuseum

Jaan Kaplinski 80. sünnipäevaks valmis Eesti kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu ja Eesti kultuuriloolise arhiivi kogudel põhinev virtuaalnäitus «Jaan Kaplinski teekond».

Virtuaalnäitus algab jaotustest «Kaplinskist» ja «Kaplinskiga», mis koondavad tema kohta kirjutatut ja kõneldut leksikonidest YouTube'ini, ütles näituse üks looja ja Eesti kultuuriloolise arhiivi vanemteadur Marin Laag.

Näitus on üles ehitatud kümnenditena: 1960–70ndad, 1980–90ndad ja 2000ndad. «Muidugi on need vaid tinglikud ajaraamid, kuid aitavad siiski kirjaniku loomingulist teekonda tajuda ja mõista. Aukartust äratavalt sügav ja loomerikas on olnud see kulg alates esikkogust tänaseni, kasvava rahvusvahelise tuntuseni,» ütles Laag.

Kaplinski teoste tõlkeid on tänaseks ilmunud rohkem kui tema eestikeelseid teoseid kokku. Näituse ajajoon näitab aga kirjaniku kõiki raamatuid luulekogudest tõlgeteni. Autori loal leiab näitusel ka fotosid Kaplinskist ajas ning väikse valiku luuletusi.

Kaplinski on enda arhiivi Eesti kultuuriloolisesse arhiivi hoiule andnud aastakümnete jooksul. Virtuaalnäitusele on välja pandud ka luuletuste käsikirju aastast 1973. Näituse lõpetavad jaotused «Luulet ja laule» ja «Tõlked». Huvilised saavad kuulata autorit lugemas ka oma luulet CD-plaadilt «Kolmes keeles». Veebiavarustest on koondatud Kaplinski luuletustele loodud heliloomingut, luuleleide ja tõlgete esitusi.

«Mõistagi on see vaid jäämäe tipp sellest, mida Kaplinski kohta võib veebiavarustest leida. Kuulamata jäid raadiosaated, lugemata digilehed. Palju abi oli oleks näituse koostamisel olnud Jaan Kaplinski e-bibliograafiast, mida praegu veel ei ole,» ütles Laak.

Virtuaalnäituse «Jaan Kaplinski teekond» koostasid Eesti kultuuriloolise arhiivi vanemteadurid Marin Laak ja Maarja Hollo, kujundada aitas digiarhivaar Marju Mikkel ning tehnilise poolega tegeles Ilona Kolossova. See on esimene kirjanduslik virtuaalnäitus, mis jääb vaatajatele avatuks piiramata ajaks.

Laagi sõnul on virtuaalnäitus ühtviisi nii väljakutse kui ka võimalus. «Saame oma arhiividele toetudes avada kirjanike suurust täiesti uuel moel. Samal ajal ei ole vaatajaskond piiratud kirjandusmuuseumi füüsilise külastamisega,» sõnas ta.

Virutaalnäitusele pääseb siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles