Enamikus Tartu koolides võib tulekahju puhkedes õpilaste evakueerimisel takistuseks saada suitsu ja tule levikut pidurdavate tuletõkkeuste puudumine, kuigi päästeamet on teinud nende paigaldamiseks ettekirjutused juba kuni kuus aastat tagasi.
Tuleohutusnõuete täitmise raha napib
Tuletõkkeuste puudumine on koolihoonetel kõige levinum puudus, mille kõrvaldamiseks on päästeamet Tartu linnale ettekirjutusi teinud ja mis senini täitmata. Ettekirjutusi on tehtud ka turvavalgustuse ja tulekahjuandurite ning mõne hoone puhul evakuatsioonipääsude puudumise pärast, selgub Keskerakonna fraktsiooni nõudel volikogule antud ülevaatest.
Lasteaedadega lõpusirgel
Lasteaedade olukord on parem, nõuded on täitmata vaid kahel lasteaial, aga need täidetakse veel tänavu, kinnitas abilinnapea Jüri Kõre volikogus arupärimisele vastates.
Aastatel 2008–2011 on paigaldatud tuletõkkeuksed kõikidesse lasteaedadesse, samuti on välja ehitatud või rekonstrueeritud turvavalgustussüsteemid ja automaatsed tulekahju signalisatsioonisüsteemid. Üks täitmata ettekirjutus on Tõrukese lasteaia kohta, kus teise korruse välitreppide laius ei võimalda ohutut evakuatsiooni, teise kohaselt tuleb Kellukese lasteaia nurgarühmadesse rajada nõuetekohane evakuatsioonipääs.
Tartu linna koolidele tehtud ehituslikud ettekirjutused tuleohutuse kohta pärinevad peamiselt aastaist 2006–2007. Ettekirjutuste täitmise tähtaegu on järjepidevalt pikendatud, kuna nende täitmiseks ei jätku raha.
Lõuna-Eesti päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja Almar Nuuma ütles, et Tartul on puuduste kõrvaldamise kava, mis on koostöös läbi vaadatud ja tööd tähtsuse järjekorda seatud. Lasteaiad olid esikohal ja nendega jõutaksegi peagi valmis.
«Koolides on minu teada automaatsed tulekahjusignalisatsioonid ja turvavalgustussüsteemid enamasti olemas, aga probleemiks on jäänud tuletõkkesektsioonide moodustamine,» ütles Nuuma. «Tartule passiivsust ette heita küll ei tahaks, õppeasutusi on palju, viimase viie-kuue aastaga on tehtud väga suur töö.»
Iga-aastastel kontrollkäikudel on päästeametnikud mõnel puhul ka avastanud, et tuletõkkeuksed on fikseeritud avatud asendis, kuid sellisel juhul ei täida uks oma otstarvet.
Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson ütles, et ühiskondlike hoonete ja lasteasutuste tulekaitsenõuded on nende ehitamise ajaga võrreldes oluliselt karmistunud. «Iga õnnetus, mis meil või lähiriikides juhtub, mõjutab norme ja juhiseid – neid tehakse karmimaks,» lausus Jürgenson.
Jürgenson tõdes aga, et ühele koolihoonele tuletõkkeuste paigaldamise keskmine kulu on 70 000 eurot. Kõigi Tartu koolidele tehtud ettekirjutuste täitmiseks kulub üle miljoni euro. Tänavu on linnaeelarves selleks 215 000 eurot, nõnda läheb kõigi ettekirjutuste täitmiseks veel mitu aastat.
Viie aastaga 58 tulekahju
Päästeasutused kontrollisid mullu Eesti 1370 haridusasutust ja tegid ettekirjutusi 628 hoone kohta. Kõige rohkem probleeme on tuletõkkesektsioonide moodustamisega, nõuetekohased sektsioonid on 57,5 protsendil hoonetest.
Viimasel viiel aastal on Eesti koolides olnud 58 tulekahju (neist 14 tunamullu ja kuus mullu). Kõik need on olnud väiksemad põlengud, kus inimesed kannatada ei saanud.
13 korral põhjustas tulekahju rike elektripaigaldises, 11 korral puhkes põleng elektriseadme rikkest või hooletusest elektriseadme kasutamisel.
Lisaks põhjustasid põlenguid veel näiteks lahtise tule kasutamine, suitsetamine, aga ka pikselöök.