Kaitseväe akadeemia esindajad asetasid täna Tartus pärja Vabadussõja mälestusmärgi jalamile, et tähistada Tartu rahulepingu sõlmimise 101. aastapäeva ning mälestada Vabadussõjas langenuid.
GALERII ⟩ Kaitseväe akadeemia tähistas Tartu rahu aastapäeva
«Värskelt iseseisvunud riigile ei olnud Vabadussõda kerge. Täna on asjakohane osutada, et lisaks üldiselt teada sõjaraskustele levisid Vabadussõja ajal ka keerulised nakkushaigused, nagu Hispaania gripp, tüüfus ja teised, millele ei olnud tollel ajal tõhusat ravi,» sõnas kaitseväe akadeemia kolonel Riivo Valge. Tema sõnul on raske ülehinnata Eesti rahva sitkust ja sõjalist vahvust.
«Viimase aasta kogemusest aga oskame hoopis teistsuguse pilguga hinnata, mida võis tähendada, kui lisaks sõjahaavadele räsisid meie sõdivat rahvaväge ja rahvast ka rasked haigused. Täna, Tartu rahulepingu aastapäeval oleme vabas Eestis, sest vaatamata kõikidele raskustele, ka toona levinud nakkushaigustele, võitlust jätkati ja sõda võideti,» lisas kolonel Valge.
Kaitseväe akadeemia pärja toimkond asetas Emajõe ääres Kalevipoja vabadussamba jalamile pärja, auvahtkonda esindasid kadetid. Tartu rahu mälestusüritusel osalesid lisaks kaitsejõududele ka Tartu linnavalitsuse ja Eesti korporatsioonide liidu esindajad.
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Kaitseväe akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule.