Politseinikud tabasid vihje peale raskes joobes ATV-juhi

Illustratiivne pilt ATV-st. Foto: STEVE POPE/EPA

Tähelepaneliku inimese vihje peale tabasid politseinikud eile Tartumaal Nõo alevikus maastikusõiduki juhi, kel tuvastati raske joove.

Eile kella 13 paiku said politseinikud väljakutse Nõo alevikku veskijärve äärde. Häirekeskusesse helistanud mureliku inimese sõnul kihutas keskpäevasel ajal ümber järve üks ATV, mille juht seadis sellega järve ääres viibivad lapsed ja pered ohtu. Ärevale teatele reageerinud politseipatrull sõitis sündmuskohale ning märkas esmalt ATV jälgi nii laste mänguväljakul, selle ümbruses kui ka järve ääres. Maastikusõidukit aga esiti kuskil ei paistnud ning politseinikud asusid seda ümbrusest otsima. Mõni hetk hiljem märkasid korrakaitsjad Nõos Voika tänaval kirjeldatud masinat ning sellele anti peatumismärguanne.

Mees peatas maastikusõiduki ning politsei tuvastas selle juhil raske joobe. Joobes mees pandi politseisõidukisse ja viidi otsejoones arestikambrisse kainenema. Tema suhtes alustati kriminaalmenetlust.

Tartumaa piirkonnavanem Anti Peiponen rääkis, et tänavune lumerohke talv on kaasa toonud iganädalased teated sõidukijuhtidest, kes katsetavad kellegi eramaal, põldudel, avalikel teedel või looduskaunites puhkekohtades maastikusõiduki võimeid, lastes ATV tahtlikult libisema või kihutades oma sõidukitega kohtades, kus teised inimesed naudivad rahus lumerõõme.

Ta nentis, et maastikusõidukitega (ATVd, saanid) ongi lumise talve saabudes kaks peamist muret: esiteks sõidetakse nendega võõrastel maadel ja keelatud kohtades ning põhjustatakse sellega maaomanikele kahju. «Teisalt on murekohaks juhtide ohutusnõuete rikkumine ning kohustustele ja seadustele vilistamine. See on aga sooduspinnas rasketele õnnetustele,» ütles piirkonnavanem. «Nii nagu nõuab liikluses osalemine mootorsõidukijuhtidelt tähelepanu, kainet pead, juhtimisõigust ja liiklusseadusest kinnipidamist, peab samadest kriteeriumitest lähtuma ka maastikusõiduki juht, sest hooletusel ja uljusel võivad olla traagilised tagajärjed,» lisas ta.

Tema sõnul ei pea kaugest minevikust otsima raskeid õnnetusi, mis seesuguse mõtlematu käitumisega kaasnevad. Ainuüksi viimase nelja kuu jooksul on Eestimaa eri paigus elu kaotanud kolm ATV-juhti, lisaks on viga saanud mitmed maastikusõidukijuhid, kes rasket masinat ühel hetkel enam valitseda ei osanud või ei jaksanud. «Paraku juhtub sarnaseid traagilise lõpuga maastikusõidukiõnnetusi igal aastal, kui kuskil lumises looduskaunis Eestimaa nurgas saab kellegi mõõdutundetust lõbusõidust paremal juhul sõit haiglaseinte vahele või halvemal juhul lausa surmasõit,» nentis ta.

Piirkonnavanema sõnul muutub mistahes sõiduvahend oskamatu või ohutundeta inimese käes sisuliselt relvaks ning seda iseäranis juhul, kui olematuid oskusi demonstreeritakse joobnud peaga või kohtades, kus viibib palju inimesi. «Sadu kilosid kaaluva masina roolis ei piisa ainult sellest, kui osavana juht end tunneb. Füüsikaseadused seavad paratamatult oma piirid ja kui sihilikult sõita hooga mööda teeperve, kraavidest üles ja alla, mööda kände ja kivisid, siis piisab vaid väikesest lume all peituvast ootamatusest, hetkeliselt valvsuse kaotamisest või valest sõiduvõttest, kui maastikusõiduk juhi seljast viskab ja sohvrile peale vajub. Siis pole aga enam küsimus selles, kas õnnetuses ka viga saadakse, vaid küsimus on, kas neist vigastustest eluga tullakse välja,» tõdes ta.