Piret Bristol: kontoripoliitika hammasrattad

Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Sarja «Siin- ja sealpool Emajõge» 16.osa

Juba noorena tundsin end sügavalt puudutatuna, kui keegi väitis, et ma ei julge midagi. Rapla lehe Ühistöö kolleeg Indrek Kannik, kellest hiljem sai tähtis riigiametnik, vedas minuga 1987. aastal kihla, et ma ei julge kindlasti miniseeliku ja võrksukkadega Tartut mööda käia. Reporter selle mu esimese töökoha kõrvaltoast õmbles mulle miniseeliku, mille laenas hiljem tuttav raamatukogutöötaja, kui põgenes armukese juurest rõdu kaudu ja unustas pooled riided maha.

Nii et seda ette näidata mul praegu kahjuks ei ole. Võrksukad läksid peatselt katki. Saimegi Indrekuga Raekoja platsi purskkaevu juures (tookord suudlevaid tudengeid polnud – need tulid 1998. aastal) kokku. Suutsin šokeerida nii teda kui tervet tollast Tartu linna, sest kui ülikooli raamatukogus sama seelikuga käisin, siis kostis riiulivahest ainult vihast sisinat.