Tartlased raiusid raamatusse Eesti esiaja

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Ristikujuline merevaigust ripats (3 x 3 cm) Jurjevi asula kihist. Raamatus on see koos teiste arheoloogiliste leidudega lk 342. Hoiul Tartu linnamuuseumis.
 
Ristikujuline merevaigust ripats (3 x 3 cm) Jurjevi asula kihist. Raamatus on see koos teiste arheoloogiliste leidudega lk 342. Hoiul Tartu linnamuuseumis.  Foto: Andres Tvauri

Eesti ajaloo» esimene köide «Eesti esiaeg», mis ilmus mullu detsembris, pani punkti kuueosalisele suurteosele. Värske raamatu kohanimeloendis on teiste palju kordi mainitud toponüümide hulgas Tartu ehk Jurjev kui linn ja piirkond ning Toomemägi ehk Tarbatu kui linnuse asukoht. Nende kohanimedega lehekülgedel näpuga järge ajades selgub meie kodulinna kohta mõndagi huvitavat. Sedagi, et muinasmaakonna Ugandi tähtsaim linnus asus hoopis Otepääl.

Tartlastest arheoloogide Aivar Kriiska, Ain Mäesalu, Andres Tvauri, Heiki Valgu ja Valter Langi kirjutatud ning viimasena nimetatu toimetatud raamatu sissejuhatus annab ülevaate arheoloogiast kui muinasaega uurivast teadusest ja Eesti muinasajast kui uurimisobjektist. Põhiosa algab kirjapanekuga mineviku loodusoludest.

Professor Valter Lang.
Professor Valter Lang. Foto: Margus Ansu
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles