/nginx/o/2012/01/25/928362t1hdcc0.jpg)
Gümnaasiumi ja põhikooli riiklikus õppekavas on kohustusliku punktina sees vähemalt ühe talispordiala – uisutamise või suusatamise – õpetamine kehalise kasvatuse tunnis. Tegelikus elus tõlgendatakse koolides seda klauslit üsna vabalt.
Kui varustust pole, maksab leidlikkus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raatuse gümnaasiumi ja Veeriku kooli direktor pidasid olulisimaks, et lapsed värskes õhus kuidagigi tegutseksid.
Veeriku kooli direktor Ruth Ahven ütles, et nende kooli talisporditunnid toimuvad küll Tähtvere spordipargis, kuid need õpilased, kel suuski või uiske pole, jooksevad või kõnnivad.
«Meil on nii, et kellel pole suuski, on ehk uisud või kelk. Peamine on, et õpilased õue tuleksid,» sõnas Raatuse gümnaasiumi direktor Toomas Kink ning lisas, et vanemaid ei saa kohustada lastele talispordivarustust hankima.
Uisutamisvõimalus
Viimast nentis ka kunstigümnaasiumi direktor Peeter Kikas: «Suusatunde ei ole, sest koolil pole vahendeid ja me ei saa neid ka õpilastelt kohustuslikus korras nõuda.»
See-eest kasutavad kunstigümnaasiumi õpilased usinalt Tartu linnavalitsuse pakutud võimalust käia Lõunakeskuses uisutamas.
Linnavalitsuse sporditeenistus pakub kõigile linna lasteaedadele ja koolidele uisutamisvõimalust juba 2005. aastast peale.
Sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp selgitas, et huvitatud koolid pannakse graafikusse kirja ning jääd saab kasutada terve õppeaasta vältel. Koolide organiseerida on sõit koolist jäähalli.
See võimalus teeb rõõmsaks ka Herbert Masingu kooli õpilased, kes direktor Tiina Kallavuse sõnul käivad jääl vahel täies koosseisus.
Suusatamine on Masingu koolis vastlapäeva üritus, kuid mitmesugused talvised õuetunnid on kehalise kasvatuse kavas regulaarselt.
Mart Reiniku koolgi eelistab uisutamist suusatamisele. Sellel nädalal peaks valmima liuväli kooli staadionil. Koolil on ka uisuladu, mille varudest on õpilastele seni piisanud.
Uisud on ka Miina Härma gümnaasiumil, samuti peaks lähipäevil valmima liuväli. Direktor Ene Tannberg ütles, et õpilased saavad soovi korral ka Tähtveres suusatada, kuid koolil endal suuski ei ole.
Kesklinna koolil on umbes ühe klassi jagu suusavaru, kuid direktor Kersti Vilson kinnitas, et lastel on suusad olemas ning nii on hakkama saadud. «Lapsed käivad Tähtveres ning selleks on neile antud paaristund,» rääkis ta.
Talispordiks eraldi aeg
Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer leidis, et kui kool asub kesklinnas, pole keset päeva suusaradadele minek kuigi mõttekas, sest hakib päeva liigselt ära. Ta lisas, et nende koolis on kehalise kasvatuse tunnid talvel võimlas, sest eesmärk on liikumine, mitte mõni spordiala eraldi.
Samas võimaldab Treffneri gümnaasium õpilastele veebruari lõpus traditsiooniliselt ühe vaba päeva.
«Kolmas veerand on ajaliselt kõige pikem ning õpilasi kimbutab väsimus, seega on hea anda vabariigi aastapäeva paiku üks vaba päev, mille igaüks saab oma äranägemise järgi sisustada kas siis puhates, suusatades või uisutades,» ütles Ojaveer.
Ka Karlova gümnaasiumis ei ole eraldi suusa- või uisutunde, kuid igal talvel peetakse talispordipäeva. Direktor Undel Kokk arvas, et õpilased, kellele talisport väga meeldib, teevad seda nädalavahetustel iseseisvalt.
Haridusministeeriumi avalike suhete konsultant Asso Ladva kinnitas, et ühe kahest talialast peaks kehalise kasvatuse tundidesse kindlasti planeerima, kuid see ei ole võimalik ilma vajaliku varustuseta. Lastele, kellel puudub suusavarustus või kes on tervislikel põhjustel suusatamisest vabastatud, korraldatakse õues mõni muu karastav tegevus.
«Lapsevanemad, kool ja kooli pidaja peaksid tegema vajaduse korral koostööd, et leida võimalusi kõikide õpilaste osalemiseks välitundides, kuid õpilase kehalise kasvatuse hinne ei saa sõltuda suusavarustuse olemasolust,» märkis ta.