Kiri: Varustuskindluse tagab ainult oma baaselektrijaam

Jüri Laurson Foto: Margus Ansu

Soome Olkiluoto tuumaelektrijaama teise reaktori sulgemine näitas meie elektritarbijale praktiliselt, kui tähtis on elektrivarustuskindluse tagamiseks meie põlevkivil töötav Narva elektrijaam. Narva elektrijaamale kui baaselektrijaamale pole leitud alternatiivi.

Kliimaaktivistide lobitöö tagajärjel on kõrgeks kruvitud saastetasu, mille tõttu ei ole Narva elektritootmine rentaabel. Eesti saastekvoodi hinna tõus ei tulnud valitsusele ootamatult, kuid päästeabinõud magati maha. Loodeti, et neli rahvusvahelist välisühendust ELi riikidega tagab meile energiajulgeoleku. Olkiluoto reaktori avariilise seisaku ajal tekkis energiakriis. Nord Pool Spoti elektribörsil tõusis tuumareaktori avariilisel seiskumisel elektri puudujääk ja elektrihind kallines erakordselt kõrgeks, ligi 200 euroni megavatt-tunni kohta.

Abi ei olnud tuulikutest ega päikeseparkidest, sest ilm oli tuulevaikne ja sombune. Nüüd on aga selgunud, et tänu Narva jaamade töölerakendamisele ja Vene tuumaelektrijaama odavale elektrile pääses Eesti ja ka Soome tarbija elektrihinna veelgi suuremast tõusust. Hiljutine Eleringi varustuskindluse aruanne kinnitas, et ilma Narva elektrijaamade töötamiseta ei ole tarbijale elektrivarustuskindlus tagatud. Tekkib küsimus: mis oleks saanud siis, kui Eesti energiasüsteem oleks olnud Vene elektrivõrgust lahutatud?

Eesti tahab oma tegudega sammuda küll maailmas esireas, kuid unustab, et ilma oma riigi elektrivarustuskindlust tagava baas­elektrijaamata ei ole meie e-riigil, elektrirongidel, elektriautodel ega elektrilistel kergliiklusvahenditel tulevikku.