Martin Tikk: kelle teele peaks lumevall jääma?

Martin Tikk Foto: Erakogu

Vaatan, et mu maja kõrval on ilus tänav. Teoorias on siin loodud autodele, jalakäijatele ja jalgratturitele eraldi liikumisteed. Vaatan uuesti: kõnnitee-lumevall-autotee-lumevall-kõnnitee. Midagi on valesti ja tekib suur küsimus: kelle teele peaks lumevall jääma?

Küsimus on ju tegelikult palju suurem: kelle jaoks planeerime, arendame ja kujundame Tartu linnaruumi? Lihtne on ju vastata, et loomulikult inimese enda jaoks. Aga kui vaadata sedasama inimest linnast liikumas, siis kuidas me teda linnaliikluses eelistame. Kas sõidukijuhina, jalgratturina, ühissõiduki kasutajana, jalakäijana või kellegi viiendana? Või nende kõikidena?

Kujutame korraks ette, kui autod vahetaksid koha jalakäijate ja kergliiklejatega. Sellisel juhul peaksid hoopis autojuhid jalgratturite asemel libedal ja kitsal teeribal kõrgete äärekivide, jää, treppide, lapsevankrite ja jalutavate koerte vahel põiklema. Kas kujutame autojuhina ette olukorda, kus foor sunnib ka hõreda liikluse korral näiteks vasakpöördeks mitu fooritsüklit ootama, et kuidagi üle ristmiku kulgeda. Ma ei pea silmas tipptunde ja ummikute aega.