Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Kuidas sadakonna Elina Netšajevaga Ameerika vallutada

Copy
Laulmise ajal ajab kuldnokk pea veidi kuklasse, turritab kurgusulgi ning väristab tiibu. Tema vaheldusrikas laul imiteerib teiste linnu­liikide, näiteks karmiin­leevikese, suurkoovitaja, sookure, haki, peoleo, laulurästa, salu-lehelinnu, piiritaja häälitsusi. Samas on kuldnokk osav jäljendama ka teisi helisid: konna krooksumist, ukse kriiksumist, kassi näugumist, mootorratta käivitamist.
Laulmise ajal ajab kuldnokk pea veidi kuklasse, turritab kurgusulgi ning väristab tiibu. Tema vaheldusrikas laul imiteerib teiste linnu­liikide, näiteks karmiin­leevikese, suurkoovitaja, sookure, haki, peoleo, laulurästa, salu-lehelinnu, piiritaja häälitsusi. Samas on kuldnokk osav jäljendama ka teisi helisid: konna krooksumist, ukse kriiksumist, kassi näugumist, mootorratta käivitamist.  Foto: Ants Liigus

Kuldnokka arvame me kõik tundvat kui pereliiget. Ikkagi meie enda armas kevadekuulutaja. Aga kui palju me seda uskumatult laia levikuga linnuliiki, kes on valitud tänavuseks aasta linnuks, tegelikult tunneme? Kuldnokal on varuks palju üllatusi, selgub jutuajamises Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnu­ökoloogi Marko Mäega.

Ta ei kuulu kindlasti sellesse seltskonda, keda võib nimetada ülinutikateks, nagu vareslased, tihased ja mõned papagoid, iseloomustab linnuökoloog Marko Mägi kuldnokka. Aga kindlasti pole ta rumal lind. Et ta on inimkaasleja, oskab ta meie pakutavaga kenasti kohaneda. Näiteks on nad igasuguseid rumalusi ära õppinud. On teada, et nad on kusagil taksofonidest münte varastanud. «Ma küll ei tea, mis nad nendega peale hakkasid,» lisas ta. «Aga kuldnoka laul on väga mitmekesine ning laul ja nutikus kipuvad lindudel käsikäes käima.»

Tagasi üles