Tartu ülikooli teadlased proovivad narkomaanide ravi tõhustada

Tartu Postimees
Copy
Kokaiin. Foto on illustratiivne.
Kokaiin. Foto on illustratiivne. Foto: Revierfoto / Scanpix

Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased alustavad uurimisprojekti, mille tulemused võivad aidata välja töötada ravimisõltuvuse uusi biomarkereid ning avada uue suuna narkomaania ravis.

Tervise arengu instituudi andmetel suri aastatel 1999–2018 Eestis narkootikumide üledoosi tõttu 1678 inimest. Neid surmi jääb varjutama tõsiasi, et meil puudub endiselt psühhostimulantide, näiteks kokaiini ja amfetamiini põhjustatud narkomaania ravi.

«Mitmes uuringus on hinnatud dopamiin-, serotoniin-, glutamaat- ja GABAergiliste ravimite toimet psühhostimulantide sõltuvuse raviks. Kahjuks ei ole need kliinilised uuringud osutunud edukaks ja vaja on leida uusi ravistrateegiaid,» rääkis Tartu ülikooli farmakoloogia ja kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda, kes on aastaid uurinud ravimisõltuvuse mehhanisme ja ravivõimalusi.

Seepärast alustavad Tartu ülikooli meditsiiniteadlased projekti, mille eesmärk on uurida väliskeskkonna teguritest, psühhostimulantidest ja kannabinoididest põhjustatud epigeneetilisi muutusi inimese leukotsüütides ning hinnata uue ravimikandidaadi, DNA metüültransferaasi (DNMT) inhibiitori ravitoimet. «DNA metüültransferaasid on geenide aktiivsust reguleerivad ensüümid. Tahame teha kindlaks, kas selle ravitoime võiks anda potentsiaalse ravitulemuse,» ütles Kalda.

Uurimisprojekti juhi professor Kalda sõnul on uurimisrühmal kolm põhilist teemat ning kaasatud on ka katseloomad. «Eelkõige eetilistel kaalutlustel on ravimisõltuvust keeruline inimeste peal uurida, mistõttu tuleb uuringutes kasutada katseloomi, peamiselt närilisi,» ütles ta.

Projekti käigus uurivad teadlased esmalt psühhostimulantide ekspositsioonist põhjustatud DNA metüülimise ja pikaajalisi geeniekspressiooni muutusi inimese leukotsüütides.

Teiseks vaatlevad nad, kuidas psühhostimulantidest mõjutatud leukotsüüdid mõjutavad aju neuroplastilisust katseloomadel, ning kolmandaks uurivad, kas ravi DNMT-inhibiitoritega pärsib psühhostimulantidest põhjustatud muutusi inimese leukotsüütides ja kuidas need muutused mõjutavad aju neuroplastilisust katseloomadel.

Kalda hinnangul võib edukas uurimisprojekt aidata välja töötada ravimisõltuvuse uusi biomarkereid, mida saaks kasutada ravimisõltuvuse riski ja ravi tõhususe hindamisel. Lõpetuseks toonitab Kalda, et kõige tulemuslikum narkomaania ravi viis on hoiduda narkomaaniat tekitavate ainete tarbimisest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles