Püsivad miinuskraadid on märkimisväärselt parandanud jääolusid Peipsi järvel, mistõttu on tänasest lubatud maastikusõidukiga minna ka Peipsi järve jääle. Samamoodi võib maastikusõidukiga liikuda ka Lämmi- ja Pihkva järve jääl.
Maastikusõidukiga võib tänasest minna ka Peipsi järve jääle
Viibimine järvejääl on lubatud kuni piirirežiimieeskirjaga kehtestatud keelualani, mille piirivalvurid nüüdseks tahtmatute piiriületuste ning eksimise vältimiseks on juba tähistanud vastavate siltidega.
Vaniku, Pabra ja Kriiva järve jää aga veel sedavõrd tugev ei ole ning neil piiriveekogudel võib endiselt liikuda vaid jalgsi. Pattina järve jääkate on samuti ebaühtlane ja ohtlikult nõrk, mistõttu on sinna minek keelatud. Samuti on keelatud viibida jääl Võhandu jõe suudmele ning Salusaarele lähemal kui 200 meetrit ning Narva jõe lähtele lähemal kui üks kilomeeter. Ühtlasi on keelatud väljuda järve jääle Uhtinina ja Piirissaare vahelisel alal ning Piirissaarest kagu poole jäävale jääalale.
Piirirežiimi eeskirja nõude tõttu kehtib Peipsi järve jääle minekul transpordivahendiga, kaugemale kui üks kilomeeter kaldast. Oma väljumine piiriveekogu rakenduses või lähimas kordonis tuleb ka registreerida. «Registreerimine on oluline, et saaksime jälgida, kas olete päeva lõpuks ohutult tagasi kaldale jõudnud. Võimaliku ohu korral saame jällegi alustada viivitamata otsinguid ja päästmist,» selgitas Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits.
Ta rõhutas, et ilmaolude kiire halvenemise, õige raja kaotamise või hätta sattumise korral tuleb kohe helistada hädaabinumbril 112. «Hädasolijal tuleb jääda paigale ja oodata, mil abi tema juurde jõuab. Tundmata järveolusid võib koduteed otsiv abivajaja järvejääl ekseldes end veel suuremasse ohtu panna,» lisas kordoni juht.
Leevenenud piirangutest ja paranenud jääoludest hoolimata tuleb jääl liikudes olla ettevaatlik. «Peipsi järve jääs võib olla nii lahvandusi kui ka pragusid ning sellest tulenevalt on jää paksus väga muutlik. Omakorda muudab asja keerukaks sellistele kohtadele peale sadanud kerge lumi, mis võib praod järve jääl liikujale jätta täiesti märkamatuks. Seetõttu tuleks maastikusõiduki kiirus jääl valida selline, et jõuaks vajaduse korral ohutult reageerida,» ütles ta.
Jalgsi järve jääle minek
- Enne järvele minekut vii end kurssi kehtivate piirangutega, sellega, kus kulgeb riigipiir, ning tutvu jooksvalt politsei kodulehel jääoludega.
- Võta lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile kaasa ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber.
- Enese turvalisuse tagamiseks võta kaasa navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest.
- Võimaluse korral ära mine järvele üksinda. Kaaslasega järvele minnes hoidke üksteisest nägemiskaugusesse.
- Kui satud piiriveekogul hätta või näed oluolukorda sattunud inimest, helista kohe hädaabinumbril 112.
Transpordivahendiga jääl liikuja
- Jälgi, et sõiduvahend oleks tehniliselt korras: aku laetud, piisavalt kütust, õli ei lekiks.
- Järvele väljumine ja tagasitulek registreeri alati lähimas kordonis.
- Vii end kurssi kehtivate piirangute ja jääoludega siin.
- Kasuta sissesõidetud radu.
- Vali ohutu sõidukiirus, mis võimaldaks ohu korral turvalist peatumist.
- Hoia liikumisel sõidukite vahel ohutut pikivahet.
- Ka sõidukite parkimisel hoia turvalist vahet, väldi parkimist teineteisele liiga lähedale.
- Võta kaasa lumelabidas.
- Eksimise vältimiseks kasuta veekogul liikudes GPS-seadet.