Uuring: lähikontakt koroonaviiruse kandjaga ei pane käitumist muutma

Koroonaviiruse seireuuringu juht ja Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda. Foto: Lauri Kulpsoo

Võrreldes detsembrikuise koroonaviiruse seireuuringuga on inimesed hakanud märksa enam Eestis ringi liikuma. Suurenenud on ka nende hulk, kes pärast arvatavat kokkupuudet nakatunuga oma käitumises midagi ei muuda, selgus Tartu ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringust.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringu käigus testiti 7.–18. jaanuarini 2362 inimest. Nende seast andis positiivse proovi 55 inimest, kellest 9 olid haiguse läbi põdenud, 46 aga veel nakkusohtlikud. Seejuures olid ligi pooled (45 protsenti) nakatunud haigustunnusteta.

Tulemustest järeldub, et Eestis on praeguse seisuga nakkusohtlik 2,3 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. See on umbes 24 400 inimest ehk iga 43. täiskasvanud elanik. Võrdluseks saab öelda, et jõulude eel lõppenud uuringuetapi põhjal oli nakkusohtlike täiskasvanute osakaal 1,2 protsenti elanikkonnast.

Riigisisene liikumine

Uuringu tulemuste taustal pole piirangute leevendamine lähemal ajal mõeldav, ütles seireuuringu juht ja Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda. «Selleks et vältida paari nädala pärast haiglate ülekoormuse ohtu, on äärmiselt oluline, et kõik inimesed järgiksid kehtivaid ohutusabinõusid,» selgitas ta.

Kalda hinnangul näitavad küsitlusuuringu tulemused, et nakatumisnäitaja tõusu taga on tõenäoliselt pühadeaegsed külaskäigud ja väiksemad seltskondlikud kogunemised.

Eelmise uuringuetapiga võrreldes on suurtel rahvaüritustel osalemine ja öine meelelahutusasutuste külastamine kahanenud pea olematuks. Samal ajal on ennekõike noorte täiskasvanute seas sagenenud kuni 20-liikmelistes rühmades üritustel osalemine. Kui enne jõule tegi seda 30 protsenti vastanutest, siis seekord juba pea pooled noorema vanuserühma esindajatest. Noorte täiskasvanute seas on hoogustunud ka maakondadevaheline liikumine.

Käitumist ei muudeta

Uuringust selgub, et suurenenud on nii nende inimeste hulk, kes on arvatavalt nakatunuga kokku puutunud, kui ka nende hulk, kes pärast sellist kokkupuudet pole oma käitumises midagi muutnud. Kui eelmises uuringuetapis ütles kolmandik neist, kes olid arvatavalt nakatunuga kokku puutunud, et ei muutnud seejärel oma käitumist, siis seekord oli neid juba 40 protsenti.

«Arvestades viiruse laia levimust on ootuspärane, et nakatunutega kokkupuutujate arv on kasvanud. Teisalt on ohu märk, et varasemast suurem hulk inimesi ei võta seejärel oma elukorralduse muutmiseks midagi ette,» rääkis Kalda.

Julgustav on aga siiski see, et endiselt kantakse väga hoolega maski ja hoitakse teistega vahet. 77 protsenti küsitletutest ütles, et oleks valmis laskma end koroona vastu vaktsineerida.

Kalda sõnul tuleks olukorras, kus vaktsineerimine on Eestis alles üsna algusjärgus ning viiruse levik laialdane, suhtuda ka edaspidi väga tõsiselt kõigisse ettevaatusabinõudesse, mis aitavad viiruse levikut pidurdada. «Praegune suur haigustunnusteta nakatunute hulk näitab, et on väga tähtis hoiduda vahetutest kokkupuudetest ja järgida vähimagi nakkuskontakti kahtluse korral eneseisolatsiooni reegleid. Vaid nii saame viiruse leviku tee ära lõigata,» ütles ta.

Seireuuringut teevad 17 teadlast viiest Tartu ülikooli instituudist. Kaasa aitavad Synlab ja Kantar Emor.