:format(webp)/nginx/o/2021/01/19/13583520t1h8730.jpg)
Jaak Joala näo ja käte ning kuldsete müürilehtedega kuulutusteposti ümber Viljandis sagis pühapäeval palju inimesi. Naerdi ja oldi õnnelikud! Tartlane kohtas tartlast, praegune viljandlane tervitas endist viljandlast. Kõik, kellega silmside tekkis, olid äkki omad.
Muiati ja itsitati ka, aga mu meelest mitte skulptor Mati Karmini loomingut arvustades, vaid natuke nagu iseennast. Et näed, mille Jaska korraldas! Ta sai meid jälle konksu otsa. Nii nagu viimane kord Narvas «Kremli ööbikuteski», mida kriitikud maha tegid ja kuhu pileteid ei jätkunud...