Töörühma juhi, TÜ endokriinfüsioloogia professori Vallo Volke sõnul on nende esimene ülesanne analüüsida, millised andmed jõuavad praegu terviseinfosüsteemi ja haigekassasse, ning aidata patsiendiandmete süsteeme edasi arendada.

«Nelja-aastase projekti eesmärk on jõuda olukorda, kus rutiinselt kogutavad elektroonsed andmed diabeeti põdevate ja diabeediriskiga patsientide kohta oleksid täpsuselt ja tähenduslikkuselt võrreldavad tavapäraste diabeediregistrite andmetega,» rääkis ta.

Volke sõnul on Eesti olnud digitaalsete terviselahenduste kasutuselevõtjana pioneer ning kogutavate andmete kvaliteedi tõstmine uuele tasemele on igati loogiline areng. «Täpsemad ja süsteemsemalt kogutavad andmed on kõigile asjaosalistele väga olulised. Näiteks võimaldavad need paremini rakendada kliinilise otsustustoe ja ka personaalmeditsiini lahendusi,» märkis ta.

Ravimitootjate liitu koondunud suurte farmaatsiafirmade esindajad on diabeediga seonduva seadnud üheks oma fookusvaldkonnaks. «Korralikud andmekogud on personaalmeditsiini üks peamisi eeldusi, et tagada tark ning andmetel baseeruv ennetus, diagnoosimine ja ravi. Toetame Tartu ülikooli diabeediandmete projekti, kuna näeme selles peamist kasu just Eesti diabeedipatsientidele – nii tänu paremale ravikvaliteedile kui ka võimalusele saavutada veelgi parem koostöö pere- ja eriarstide vahel,» ütles ravimitootjate liidu juhataja Riho Tapfer.

Ravimitootjate liidu liikmetest panustavad projekti AstraZeneca Eesti OÜ, Novo Nordiski ASi Eesti filiaal, Roche Eesti OÜ, Sanofi-Aventis Estonia OÜ ja Boehringer Ingelheim RCV GmbH & Co KG Eesti filiaal.