Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) on nördinud, kuna eelmise nädala lõpus alustas riigimetsa majandamise keskus (RMK) lageraieid Tartumaal Kaagvere küla metsas. EMA pressiteate kohaselt avas RMK raie laastavatele tormituultele nii esimese kaitsekategooria liigi limatünniku elupaiga kui kohaliku kogukonna rajatud loomade surnuaia läheduses.
Raied algasid päev pärast seda, kui kogukonna poolt appi kutsutud EMA tegi RMK-le ettepaneku säilitada käesoleval aastal raiesse planeeritud 4,7 hektarist 0,6 hektarit Kaagvere staadioni kõrval kasvavast metsast. Ettepanek sündis koostöös kohalike elanikega. RMK kavandab raiuda järgmise kümne aasta jooksul lagedaks kokku ligi 10 hektarit küla metsa.
Metsatüki säilitamise korral saanuks tuulte eest kaitsta nii limatünniku elupaika kui ka loomade surnuaeda. Samal ajal jätnuks see RMK-le võimaluse suurema osa kavandatud raietest siiski teha.
«Praegusel kujul toob lageraie eeldatavasti kaasa ulatusliku tormimurru kõrval asuval eraldisel, hävitades sellega esimese kategooria kaitsealuse liigi limatünniku elupaiga,» selgitas EMA metsamajanduse programmi koordinaator ja pikaaegse kogemusega metsatööline Mati Sepp RMK metsaülemale Toomas Haasile 13. jaanuaril. Limatünniku võimaliku saatuse väljaselgitamiseks konsulteeris EMA koordinaator Tallinna ülikooli lektori ja botaaniku Tõnu Ploompuuga, kes kinnitas kõnesoleva eraldise lageraiega kaasnevaid ohtusid kaitsealusele seenele. EMA koordinaator juhtis metsaülema tähelepanu ka loomade surnuaiale ja tõsiasjale, et lageraiete täies ulatuses tegemisega satub seegi hävimise ohtu.
«Kui loomade surnuaia metsatukk kõrval tehtava lageraie käigus avaneva tuulekoridori tõttu murduma hakkab ning lahkunud loomade säilmed maa seest välja tõusevad, siis ei teki sellega emotsionaalne kahju mitte ainult täiskasvanutele, vaid ka lastele, kelle lemmikud metsas puhkavad,» selgitas Sepp. «Kõrvutades seda esimese kategooria kaitsealuse liigi ohustamisega, mis võib viia FSC sertifikaadi reeglite rikkumise tuvastamiseni, tekib küsimus, kas 0,6 hektari maha lõikamine on tõesti kõike seda väärt, või saaksime konflikti ära hoida, leppides tagasihoidliku kompromissi ja metsatuka säilitamisega, mis kaitseb nii ohustatud seeneliiki kui ka kohalike rajatud loomade surnuaeda.»
Kodanikuühenduse ja kohalike elanike üllatuseks tuli RMK päev pärast kompromissi esitamist Kaagvere metsasid raiuma ning alustas töid samast metsatukast, mille säilitamist oli kompromissi korras palutud.
Eelmise aasta lõpus, 19. novembril toimus Kaagveres ka RMK-poolne kaasamiskoosolek. Paraku sai koosolekust teada vaid üks inimene, kes ei jõudnud ülejäänud kogukonnaliikmeid teavitada. Kui kavandatavate raiete info lõpuks ülejäänud kogukonnaliikmeteni jõudis, tehti RMK-le ettepanek uue kaasamiskoosoleku korraldamiseks. Uut koosolekut RMK aga ei korraldanud, leides, et ühe kohalikuga läbi viidud kaasamiskoosolek oli piisav.
EMA teavitas kõnealusest juhtumist ka FSC säästva metsamajandamise sertifikaadi audiitororganisatsiooni Preferred by Nature ning avaldab lootust, et peagi ametisse astuv valitsus viib RMK tegevuse kooskõlla riigi seaduste, inimeste ootuste ning uude ametisse astuvate erakondade lubadustega.
Järgmised lageraied plaanib RMK Kaagvere külas teha aastal 2028.
