Gregor oli viieaastane, kui ta jalgrattaga nii õnnetult kukkus, et sai viga. Esiotsa tundus, et suuremat häda siiski ei juhtunud. Koolis selgus aga, et poiss väsib saadud trauma tõttu kiiresti ja õppimine edeneb aeglasemalt kui klassikaaslastel.
Poissi kasvatava vanaema ja õpetajate abiga vahetas Gregor kooli. Uues klassis oli vähem lapsi, õpetajal aga rohkem võimalusi ja oskusi poissi toetada: õppimine jagati väiksemateks osadeks ja selleks võeti rohkem aega. Gregoril õnnestus tänu õpetaja ja pere toele põhikool teistega võrdselt lõpetada ja see oli suur kordaminek.
