Päästjad rajasid Tartu- ja Jõgevamaale mitmeid liuväljakuid

Pala liuvälja rajamine. Foto: Lõuna päästekeskus

Selleks, et elanikud ja eeskätt lapsed saaksid jääl lõbutseda ilma ennast ohtu seadmata, on Lõuna-Eesti vabatahtlikud ja kutselised päästjad Tartu- ja Jõgevamaal rajanud kindlale maale praeguseks kümme liuvälja. Paar tükki ootavad veel rajamist ja soovijaid tuleb juurde.

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik märkis, et uisuplatse luuakse just maapinnale, sest veekogudel sõltuvad jääolud alati veekogu iseloomust ja ilma muutumisest ning alati peab arvestama ohuga jääst läbi kukkuda.

Päästjad tulevad appi

Kiik ütles, et liuväljade rajamise algatajad on enamasti haridusasutused või omavalitsused, kes teavad, kuhu kõige enam liuvälja tarvis on ning omavad komandode kontakte juba eelmistest aastatest ja teavad, kellelt abi küsida. Kõikidele soovijatele päästjad paraku liuväljasid luua ei jõua, kuid sinna, kus selleks on suurem avalik huvi ning rohkem potentsiaalseid kasutajaid, lähevad päästjad appi.

Jõgeva uisuplats Foto: Lõuna päästekeskus

Uisuväljad on näiteks Jõgeva põhikooli, Lohusuu kooli, Puurmani mõisakooli, Põltsamaa ühisgümnaasiumi, Esku kooli, Voore kooli, Torma lasteaia, Kääpa Kalevipoja muuseumi, Laeva spordihoone ja Pala kooli juures. 

Jääle kaasa ohutusvahendid

Eile leevenesid siseveekogude jääl liikumise piirangud ning minna tohib nende veekogude jääle, kus jääkaane paksus on vähemalt 10 cm. Päästjad mõõdavad jooksvalt populaarsemate veekogude jää paksust. Mõõtmistulemused leiab jooksvalt täiendatavalt interaktiivselt kaardilt ennetuse kodulehelt www.veeohutus.ee või Google'i kaardirakendusest. 

Kiik ütles, et Tartumaa kinnistel järvedel on jääkiht enamasti turvalise paksusega, kuid vooluveekogudel mitte alati ning näiteks Emajõgi on veel täiesti lahti. «Vooluveekogude jääle minekut tuleks praegu kindlasti vältida,» lisas ta. 

Jääolude kaardilt võiski täna enne kella 17 näha, et kui muidu on Tartumaa veekogud seal valdavalt roheliseks märgitud ehk jää peaks olema piisavalt paks, siis näiteks Emajõel, Hellenurme järvel, Pikkasilla paaadisadamas ja Äksi rannas nii veel ei ole ja jääle minekuga tuleb oodata.  

Kiik paneb südamele, et ohtlik on käia ka paljude allika- või suubumiskohtadega veekogudel, millel jää on väga õhuke või on veekogu piires ebaühtlase paksusega. Iga jääle mineja vastutab enda elu ja tervise eest ise ja tal peavad kaasas olema ohutuse tagamiseks päästevahendid. Veekogule tuleks minna alati koos kaaslasega, hoida teineteisel turvalist vahet ja kaasas kanda kaela riputatud jäänaaskleid, pikemat nöörijuppi ning veekindlasse kotti pandud mobiiltelefoni.