Kohus lubas lapsevanemal panna oma lapsele nimeks Nelery

Nimeseadus. Foto: Madis Veltman

Tartu ringkonnakohus otsustas, et kaebuse esitanud lapsevanemal on subjektiivne õigus panna oma lapsele nimeks Nelery ja vastustaja keeldumine selle registreerimisest on õigusvastane. Kohus selgitas täna tehtud otsuses, et lapsele nime valimisel ei tule järgida ranget kirjakeele normi, vaid keelekasutuse head tava.

Kohtuasjas vaidlesid pooled selle üle, kas lapsevanemal on õigus panna oma lapsele nimeks y-ga Nelery või tohtis Rakvere linnavalitsus selle keelata. Peamiselt vaieldi nimeseaduse punkti üle, mille järgi peaks isikunime kirjutamisel kasutama eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid.

Kohus nõustus seisukohaga, et lapsele nime panemisel tuleb arvestada ka keeleseadust, kuid ei nõustunud tõlgendusega, et nime panekule kohaldub nimeseaduses range kirjakeele norm. Selline tõlgendus ei ole kohtu hinnangul ainuvõimalik.

Kohus tõstis esile, et oluline on silmas pidada keeleseadusel kahte eesmärki: reguleerida eesti keele kasutust ametlikus asjaajamises ning kaitsta eesti keelt laiemalt. «Praegusel juhtumil on küsimus aga lapsele nime valikus ja mitte haldusorganite keelekasutuses, mistõttu on küsitav, kas isikutelt on üldse proportsionaalne nõuda lapsele nimepanekul keeruka range kirjakeele normi järgimist. Samuti tuleb arvestada, et seadus sätestab selgelt ja ühemõtteliselt vanema subjektiivse õiguse oma lapsele ise nimi valida,» oli otsuses kirjas.

Kohtu hinnangul on tõlgendus, mille kohaselt tuleks nimepanekule kohaldada ranget kirjakeele normi, ilmselgelt ebaproportsionaalne ja piiras ülemäära vanemate põhiõigusi. Kaalumisel oli seejuures vastamisi põhiseaduslikud väärtused. Ühel pool sätestab põhiseadus eesti keele kaitse, teiselt poolt on puudutatud põhiõigustena nii vanemate õigus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest, õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele kui ka üldine vabaduspõhiõigus.

«Oluline on silmas pidada, et isikute eesnimed mõjutavad keele püsimajäämist üksnes vähesel määral. Palju olulisemat mõju omab näiteks eestikeelse hariduse või eestikeelse väärtkirjanduse kättesaadavus. Samas on vanemate jaoks valikuõigus nime panekul väga olulise kaaluga,» selgitas kohus.

Seega ei tule ringkonnakohtu hinnangul nimepanekul järgida ranget kirjakeele normi, vaid keelekasutuse head tava. Seda järeldust toetab kohtu hinnangul tõdemus, et lapsele nime panekul kohalduv keelenõuete regulatsioon peab juba selle oluliselt teistsuguste adressaatide ringi tõttu olema vähem keerukas kui erialase väljaõppega ametnikele mõeldud range kirjakeele norm.

Nimepanekul tuleb lähtuda sellest, et isikunime kirjutamisel tuleb kasutada eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele ja võõrkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele.

Lisaks selgitab kohus otsuses, et nime kirjapildis olev eesti-ladina tähestiku võõrtäht ei pruugi muuta nime veel võõrkeelseks, kui see oma kõlalt sobitub Eesti nimetraditsiooni ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed soovivad sellist kirjapilti oma lastele nime panekul kasutada.

«Rahvuslik nimetraditsioon, mida siseministeerium soovib kaitsta, ei seisne selles, mis ametnikule või keeleteadlasele meeldib, vaid selles, millised nimed on tegelikult kasutuses. Kuna Eestis on võrdlemisi levinud y‑lõpulised naisenimed, siis tuleb tunnistada, et Eesti nimetraditsiooni võivad kuuluda ka y‑lõpulised naisenimed,» selgitas kohus. Ka on kohtu hinnangul kaebaja põhjendatult viidanud sellele, et nimi Nelery on väga sarnane aktsepteeritud nimega Helery.

Kokkuvõtvalt jäi kohus seisukohale, et Nelery on eestikeelne nimi, mis ei ole nimeseaduse alusel keelatud ja mis esineb Eestis tõendatult varem vähemalt ühel korral. Seega puudus vastustajal alus keelduda selle nime kaebaja taotlusel rahvastikuregistrisse kandmisest.

Tegemist ei ole ka tavatu eesnimega tähenduses, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv. Tehtud otsusega kohustas Tartu ringkonnakohus Rakvere linnavalitsust kandma rahvastikuregistrisse kaebaja lapse eesnimena sisse Nelery.