Riigikogu palga küsimuse arutelul jäi ainsana eriarvamusele õiguskantsler

Riigikohtu istung, kus arutati presidendi taotlust kuulutada riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsler Indrek Teder leidis aga, et riigikogu enamuse toetuse leidnud seadus on põhiseadusega kooskõlas. Foto: Sille Annuk / Postimees

Täna arutas riigikohtu üldkogu Tartus vabariigi presidendi taotlust tunnistada riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Küsimuses jäi eriarvamusele õiguskantsler Indrek Teder, kes leidis, et seadus on põhiseadusega kooskõlas.

«Leian, et vaidlustatud seadus on kooskõlas põhiseadusega,» lausus õiguskantsler Indrek Teder. Tema kinnitusel ei vähenda riigikogus vastuvõetud seadus riigikogu liikme võimalust saada väärikat tasu.

Õiguskantsleri hinnangul on seaduseandja rahva kõrgeim esindaja ning ta võib oma pädevusest otsustada riigi elu puudutavaid küsimusi. § 75 on pritntsiip, mitte kategooriline reegel, leidis õiguskantsler. Seaduseväliselt privilegeeritud inimeste olemasolu ei ole põhiseaduse valguses tervitatav.

Vaidluses jäi eriarvamusele justiitsminister Rein Lang, kes ühines vabariigi presidendi seisukohaga, et riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadus on põhiseadusega vastuolus.

Justiitsminister nõustus, et vaidlusalune põhiseaduse paragrahv 75 on printsiip. Samas tuleb lähtuda seaduse keelelisest sisust, mitte tunnetusest või meelsusest, mida seadus endas kätkeb. «Ma palun kohtult võimalust seaduse analüüsil lähtuda grammatilistest võimalustest ja keelest,» märkis Lang.

Lisaks eelnevale leidis Lang, et läbi esindustasude süsteemi on riigikogul ka praegu võimalus oma töötasu suurust mõjutada. Kas kasutatakse ära kogu kuluhüvitiste summa või mitte, on iga riigikogu liikme enese otsus.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde märkis, et põhiseaduskomisjon ei suutnud küsimust arutades kujundada ühest seisukohta.

Ühelt poolt on § 75 säte riigi parlamentaarsuse kaitseks. Seaduse poliitilises põhjendatuses ei kahelnud Linde sõnul keegi, sest riigikogu palgatõus on avalikkusel ikka ja jälle pinnuks silmas. Eriti selles valguses, et paljud teised palgad on juba külmutatud.

Riigikogu enamus tugines seadust vastu võttes neile õigusteaduslikele argumentidele, et seadus on kooskõlas põhiseadusega. Sellest tulenevalt ka suur poolthäälte hulk, selgitas Linde.

Kohtusaalis viibinud presidendi õigusnõunik Aaro Mõttus leidis, et riigikogu liikmed ei tohiks saada otsustusõigust selle üle, kui palju nad saavad palka. Seadust samamoodi tõlgendades saaks tasu ju täpselt samal moel ka suurendada.

Kadrioru esindaja lisas veel, et põhiseaduse tõlgendamise reeglite kohaselt ei ole lubatud tõlgendus, mis muudaks paragrahvi sisu. Riigikogu liikme ajutise tasu seadus on presidendi arvates põhiseadusega vastuolus ning sellist seadust vastu võtta ei tohiks.

Vaidlusesse sekkunud riigikohtu esimees Märt Rask küsis õiguskantslerilt, kui suur oleks kokkuhoid riigikogu liikmete palga vähenedes. Teder vastas, et kokkuhoid on olemas. «See on sümboliline tähendus. Praegusel ajal on iga kroon ja iga miljon väga väärtuslik.»

Seejärel päris Rask riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehelt, et millal siis § 75 ajutisus lõppeb ja millal see uuesti kehtima hakkab. Linde vastas, et eelnõu järgi kehtiks vastuvõetud seadus 2010. aasta valimisteni. Selleks ajaks peaks olema vastu võetud ka uus seadus, mis käsitleb kõiki kesmisest palgast sõltuvate ametikohtade töötasu.

Arutelu lõpus jäid osapooled jätkuvalt eriarvamusele. Langi arvates võib riigikogu enamus vähemuse üle otsustades seada kahtluse alla vähemuses olijate võimalused teha oma tööd sama efektiivselt nagu varem. See aga ei ole demokraatlik. Lang lisas veel, et kõiki küsimusi ei saa vaadelda tänase kokkuhoiu-olukorra valguses.

Õiguskantsleri hinnangul on vastuvõetud seadus aga selge, lühike ja üheselt arusaadav. Lisaks on tema arvates ebaõiglane, kui üks rühm ei ole ülejäänud ühiskonnaga solidaarne, hoolimata majanduse raskest seisust. Riigi maksejõuetuse situatsioonis ei saaks § 75 nõudeid niikuinii täita, tõi Teder näite.

Istungi lõpetas riigikohtu esimees Märt Rask, öeldes, et kohus teeb otsuse kuu aja jooksul.

Riigikogu võttis 19. novembril 2008 vastu riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse. Vabariigi president jättis nimetatud seaduse 24. novembril välja kuulutamata ja tegi riigikogule ettepaneku seda uuesti arutada ning viia see kooskõlla põhiseadusega.

Riigikogu võttis 2. detsembril riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse muutmata kujul uuesti vastu, misjärel esitas vabariigi president riigikohtule taotluse tunnistada kõnesolev seadus vastuolus olevaks põhiseaduse §-ga 75.