Tänasest leevendati Lõuna-Eestis piiriveekogude jääl liikumise piiranguid

Peipsi järvele võib minna kaldast kuni viie kilomeetri kaugusele. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tänasest, 11. jaanuarist võib jalgsi minna nii Lämmijärve, Pihkva, Vaniku, Kriiva kui ka Pabra järve jääle. Lisaks võib tänasest jalgsi minna ka Peipsi järve jääle, ent kuni viie kilomeetri kaugusele kaldast ning vaid sellele järvealale, mis jääb Mustvee jõe ja Alajõe vahele. Pattina järve jääkate on veel ohtlikult nõrk, mistõttu sellele minek on endiselt keelatud.

Piirivalvurite jääluure andmed näitavad, et nimetatud veekogude jääkate on viimaste pakaseliste ilmadega saavutanud paksuse, mis lubab kalurid jalgsi ohutult järvejääle. Küll aga tuleb järvejääl liikujatel olla tähelepanelik, sest jääolud on paiguti üsna ebaühtlased ning võivad ilmastiku mõjul väga kiirelt muutuda.

Mustvee kordoni piirivalvur Margus Anier ütles, et kui Lämmi-, Pihkva, Vaniku, Pabra ja Kriiva järve jääle võib minna kuni piirirežiimieeskirjaga kehtestatud viibimiskeelu alani, siis Peipsil vaid Mustvee jõe ja Alajõe vahelisele järvealale ning ainult kuni viie kilomeetri kaugusele kaldast. «Järvistul on keelatud viibida Võhandu jõe suudmele ning Salusaarele lähemal kui 200 meetrit. Järvejääl liikudes tuleb olla tähelepanelik ning hoiduda ka teiste jõgede ja ojade suudmetele liiga lähedale minemast, sest jää on neis kohtades liikuva vee tõttu ohtlikult nõrk,» kirjeldas Anier kalastushuvilistele seatud piiranguid ohutuse tagamiseks.

Anier soovitas järvejääle minejatel end ennekõike soojalt ja ilmale vastavalt riidesse panna. «Järvele minnes võtke kaasa laetud mobiiltelefon, et ohu korral oleks võimalik hädaabinumbril helistada ja abi kutsuda. Võimaluse korral võtke kaasa ka navigatsiooniseade, mis aitaks hoida õiget kurssi ning vältida tahtmatut piiririkkumist. Kindlasti ei tohiks järvele jääda ka nii kauaks, et pimedas enam tagasiteed ei leia. Kui järvejääl viibides peaks ilm ootamatult halvenema, udu tekkima või kui külm liialt näpistama hakkab, tuleks viivitamata tulla tagasi kaldale, et iseenda tervist asjata ohtu ei seataks,» rõhutas piirivalvur.

Piirivalvurid soovitavad anda järvejääle minekust kindlasti teada pereliikmetele või mõnele lähedasele, et häda korral saaks abi, kui kalastaja mingil põhjusel ise piirivalvekordoni või häirekeskusega ühendust võtta ei saa.

Värskeimat infot jääolude kohta saab politsei kodulehelt, lähimast kordonist või veebirakendusest piiriveekogu.ee. Piiriveekogul hätta sattudes helistage kohe hädaabinumbril 112.