Risto Mets: päästa elusid või lugeda laipu?

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Postimehe reporter Risto Mets.
Tartu Postimehe reporter Risto Mets. Foto: Sille Annk

Õhemast riigist, mis vähem maksumaksja rahakotti koormaks, räägib meile Toompea juhtpartei. Tegelikult meenutab see riik õhukest, lausa auklikku kardinat, kui mõtleme ees ootavale päästekomandode sulgemisele.

Üheksat tuletõrjedepood ootab peagi sulgemine. Neist kaks asuvad Tartumaal – Puhjas ja Võnnus. Osa komandosid pani päästeamet kinni juba varem. Uues olukorras leidub Eestimaal palju niisuguseid kohti, kuhu abi saabub 30–40 kilomeetri kauguselt.

Päästjatele antakse töökohad küll teistes komandodes, kuid nii mõnigi neist võib peagi leida, et kodust mitmekümne kilomeetri kaugusele tööle käimine ei tasu end ära.

Väikestel üksustel polevat elupäästevõimekust, nimetab päästeameti juhtkond sulgemise peamise põhjuse. Et teha suitsusukeldumist põlevasse majja või tuua veest välja uppumisohus inimene, on tarvis vähemalt kolme inimest. Väiksemate jõududega päästeoperatsiooni alustamine seaks ohtu päästjate enda elu.

Seetõttu otsustas amet koondada jõud suurematesse üksustesse, et elupäästevõimekus (vähemalt kolm inimest valves) oleks tagatud igas komandos. Võimalusest, et otsiks väikeste depoode tarvis juurde tehnikat ning palkaks rohkem päästjaid, me millegipärast ei kuule. Selle asemel innustatakse kohalikke moodustama vabatahtlikke päästeüksusi. Kas see tähendab, et kui aega on ja kui viitsime, siis päästame? Härrased, nii ei saa riiki juhtida!

Õnnetusjuhtumitest selgub, et päästetööde kordaminek ja elude päästmine sõltub enamasti reageerimiskiirusest, mitte sellest, kui suurte jõududega õnnetuspaika minnakse.

Mullu suvel kukkus Tartumaal Annikorus kolmeaastane poiss kolmeteistkümne meetri sügavusse veekaevu. Puhja päästjatel kulus väljakutse saamisest lapse väljatõmbamiseni 12 minutit.

Aprillikuust alates jääb Annikoru lähimaks komandoks Elva, kust ainuüksi sama kaevu juurde jõudmine võtab ideaalsete teeoludega aega 20–25 minutit. See tähendab, et samasuguse õnnetuse korral jääks päästjate ülesandeks tuua kaevust välja lapse elutu keha.

Mõne nädala eest, 6. jaanuaril, saabus Mustveest, Iisakust ja kaugemaltki Ida-Virumaale Avinurmesse majapõlengut kustutama koguni kaheksa päästeautot. Paraku kulus nende kohalejõudmiseks aega pool tundi ning maja oli selleks ajaks üleni leekides. Õnneks olid elanikud sel korral ise majast välja pääsenud, kuid halvemal juhul tulnuks hiljem kokku lugeda hukkunuid. Kurioosne on, et sealse kohaliku päästedepoo sulges riik mullu suvel.

Eesti riigi ülal pidada on palju valdkondi ja teenistujaid, kellest loobudes ei kuku midagi otseselt kokku. Küll aga on oht riigile tõsine, kui kokkuhoiu eesmärgil tekivad piirkonnad, kus puuduvad julgeolekujõud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles