Vanast koolimajast jäid alles vaid seinad

Elva gümnaasiumi 1.-6. klasside maja kõik neli korrust on ühesuguse disainiga, kuid pisut erineva värvigammaga. Lisaks värskele remondile said lapsed septembris ka uhiuued lauad-toolid, sest vanad olid direktori sõnul juba ammu omadega läbi.

FOTO: Sille Annuk

Täna on see päev, kui tähtsatele külalistele esitletakse äsja valminud remondiga Elva gümnaasiumi maja, mis peaks nüüd olema energiasäästlik ja invasõbralik.

Elva gümnaasiumi 1.–6. klasside kasutuses neljakorruseline põhihoone ehk A-korpus on ehitatud 1950. aastatel sama projekti järgi, mis Tartus Tähe tänavas asuv Forseliuse gümnaasium, ka ehitusaeg on sama.

Remonti alustati selles majaosas aasta tagasi märtsivaheajal ja valmis jõuti septembri alguseks, nii et umbes 400 last sai alustada uut kooliaastat värskes majas.

Kõik valmis

Tänase ringkäiguga tähistatakse maja teise osa, mais remonti läinud B-korpuse valmimist. Majaosale paigaldati hea soojapidavusega aknad ning soojustati välispiirded.

Kui kõik töötab nii nagu vaja, ootab linn hoone küttekulude vähenemist umbes poole võrra, rääkis projektijuht, Elva linnavalitsuse jurist Salle Ritso.

Kogu hoone remont läks maksma ligi kaks miljonit eurot, millest 1 786 954 eurot saadi programmi Koit abil. 127 822 eurot tuli ka Kredexilt B-korpuse energiasäästlikuks ehitamiseks.

Kooli direktor Matti Kangor rääkis, et vanast majast jäi alles ainult karp. Vanad puitpõrandad lõhuti välja ja asendati betooniga, maha võeti seinu ja vahetati aknad-uksed.

Värskelt helekollasesse majja astujal köidab silma aga hoopis OÜ Varik Projekti tehtud sisekujundus. «Me tahtsime, et siin oleks vana hõngu,» rääkis koolijuht, kes ise on põhiliselt vanemate klasside majas Puiestee tänavas ja satub väiksemate hoonesse vaid külalisena.

Lagedes ripuvad uued, kuid vana disainiga lambid, põrandatele on laotud värvilisi mustreid ja seintel jooksevad umbes pea kõrgusel tuhanded väikesed motiivid, mida kõrgema kunstikooli tudengid sinna šabloonide järgi joonistasid.

Peale silmale meeldiva kujunduse on tehtud palju ka selleks, et lastel oleks turvalisem. Näiteks on trepid raskesti kuluvast materjalist, millel jalg ei libise.

Renoveerimistööde projekti tehes arvestati ka invasõbralikkusega. Kahte korpust ühendav galerii ehitati kaldtee võrra laiemaks, on invatualett ning mõlemas majas uued liftid.

Liftid on eriti vajalikud, sest kooli aula, mida kasutatakse kultuurimaja puudumise tõttu ka linna üritusteks, asub neljandal korrusel ning liikumispuudega või vanematel inimestel olnuks sinna väga raske pääseda. «Aga eks lapsed teevad siin vahel ikka lõbusõitu ka,» muigas Kangor.

Õnnestunud projekt

Salle Ritso sõnul on projekt õnnestunud harukordselt hästi. Esiteks suutis ehitustöid teinud OÜ Tafrix kenasti olemasolevate vahenditega hakkama saada ega pidanud ühtegi materjali odavama vastu välja vahetama.
Teiseks valmis töö õigel ajal ning ehitati kõik, mis plaanis, ära ei jäänud midagi.
 

Tagasi üles