Heleri Olo: ohvriabi pakub keerulistes olukordades toetust ööpäev läbi

Heleri Olo Foto: Erakogu

Keegi meist ei vali tahtlikult enda teele kannatusi, ei eelista vägivaldset elu headele peresuhetele ega soovi pai asemel peksa saada. Teatavasti ei hüüa õnnetus aga tulles ja raskesse olukorda võib sattuda ühel või teisel moel igaüks. Oluline on mõista, et ohver ei ole kunagi tema suhtes toime pandud vägivallas süüdi.

Raskes olukorras ei tohi jääda üksi, alati tuleb valida endale sobivaim võimalus, kuidas leida abi ja toetust. Vajalik abi on olemas isegi siis, kui on tunne, et lähedaste poole pöörduda ei saa ning tuttavatele rääkida on häbi. Pöörduda abi ja nõu saamiseks tasub ka siis, kui inimene on meile ehk võõra kultuurilise taustaga.

Eestis on ööpäev läbi avatud tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja www.palunabi.ee veebinõustamine eesti, vene ja inglise keeles. Siinsamas, meie Tartu ohvriabi pakub abivajajatele tasuta nõustamist, sinna võib pöörduda ka anonüümselt. Teenused toimivad ja oleme abivajajate jaoks olemas sõltumata koroonapiirangutest.

Ohvriabikeskusest saab abi ja tuge iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju. Vägivalla ohvriks sattudes või muu juhtumi tõttu traumat kogedes on loomulik tunda esmalt väga erinevaid emotsioone: hirmu, viha, häbi või süütunnet. Juhtunust rääkimine võib olla raske, kuid see on väga vajalik samm olukorrale lahenduse leidmiseks, ja mis oluline, seda saab teha anonüümselt.

Nõustamine ja toetus on vaid ühe telefonikõne kaugusel ning see pakub lahendusi, kui ollakse langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda. Ohvriabi kriisitelefonilt saab infot enda õiguste ja abivõimaluste kohta ning abivajaja viiakse kokku õigete spetsialistidega.

Kui inimene ei soovi või ei saa helistada, on võimalik nõustajaga ühendust võtta veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.

Meie poole võib pöörduda ka juhul, kui inimene ei ole päris kindel, kas tema suhtes on kuritegu toime pandud. Nõu ja emotsionaalset tuge saab ka siis, kui ollakse mures lähedase pärast või tahetakse teist inimest toetada.

Igasugusele vägivallale saab piiri panna koostöös. Kuna kannatanutel on tihti raske abi otsida, on kõrvalseisjatel tähtis märgata ja abi pakkuda.

Ohvriabitöötaja juures on võimalik taotleda kuriteoohvri hüvitist ja vajaduse korral tagatakse kaitse mitme asutuse koostöös. Ohvriabitöötaja teeb teiste asutuste ja abiorganisatsioonidega koostööd, vahetades omavahel infot ning leides koos parimaid lahendusi ja abi kannatanule.

Koostööd tehakse näiteks ka MARAC-võrgustiku kaudu, mille eesmärk on tuvastada kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ja kindlustada nende kaitse mitme asutuse spetsialistide koostöös ning seeläbi vähendada lähisuhtevägivalda ja selle raskeid tagajärgi.

Vägivalda kogenud naine saab pöörduda naiste tugikeskusesse, kus aitame vägivallast pääseda ja saavutada iseseisev toimetulek. Tugikeskuses pakume abivajajale ja vajaduse korral ka tema lastele ööpäev läbi turvalist keskkonda, kriisinõustamist ja ajutist majutust. Veel hindame turvariske, anname esmast õigusabi ja koostame tegevusplaani, kuidas juhtunuga toime tulla ning turvalisema elu poole liikuda.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses toetame neid, kes on kogenud viimase seitsme päeva jooksul seksuaalvägivalda. Võtame abivajaja vastu ka saatekirjata ja selleks ei pea politseisse pöörduma. Kannatanu on oodatud ka siis, kui ta ei mäleta, mis temaga juhtus.

Meie spetsialistid on valmis nõustama, soovi korral läbi vaatama ja võimaliku raseduse eest kaitsma ning pakkuma ennetavat ravi HI-viiruse ja B-hepatiidi vastu. Kõik uuringud ja ravi on seejuures tasuta. Sellise abi andmine ei jää vaid kriisinõustamise tasemele. Pärast esmase abi saamist on kannatanu oodatud tagasi, et ta saaks jagada oma tundeid ja tal aidatakse taastada igapäevane elurütm.

Abi pakutakse ka vägivalda tarvitanud inimestele. Kui ollakse mures enda või lähedase inimese vägivaldse käitumise pärast ja on soov astuda samme turvalisuse poole, siis nõustame vägivallast loobumise tugiliinil 660 6077.

Igasugusele vägivallale saab piiri panna koostöös. Kuna kannatanutel on tihti raske abi otsida, on kõrvalseisjatel tähtis märgata ja abi pakkuda.

Kui naabrite juurest kostab karjumist, vägivallale viitavaid hääli või appikarjeid, siis tuleb teavitada kohe politseid telefonil 112. Kui on kahtlus, et naabri, kolleegi, sugulase või sõbra peres esineb vägivalda, siis tuleb sellest rääkida. Kui ei tea, kuidas sekkuda ja olukorrast rääkida, siis annavad nõu spetsialistid ohvriabi kriisitelefonil.

Ärme jää ükskõikseks enda ega teiste suhtes!