Pühapäeval, 3. jaanuaril mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid mälestushetkega üle Eesti. Ka Tartus helisevad relvarahu 101. aastapäeva puhul kirikute kellad ja asetatakse pärjad Tartu vabadussamba Kalevipoja juurde.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval helisevad kirikukellad
Kell 10.30 asetavad Kalevipoja monumendi juurde pärjad Tartu linna, kaitseliidu Tartu maleva, kaitseväe 2. jalaväebrigaadi ja kaitseväe akadeemia esindajad.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse 3. jaanuaril selleks, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30 hakkas kehtima Tartu rahuläbirääkimistel kokku lepitud relvarahu Eesti rahvaväe ja Punaarmee vahel.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30.