Tartu filmifond toetas tänavu üheksat filmi

Jaak Kilmi mängufilmi «Tagurpidi torn» filmivõtted Hellenurmes. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Tartu filmifond toetas 2020. aastal kolme eesti mängufilmi, nelja dokumentaalfilmi ja kahte lühifilmi, kogusummas ligikaudu 82 000 euroga. 

Üheksast filmist kaheksa olid uued ja üks oli eelmisel aastal toetatud filmile «Fred Jüssi. Olemise ilu» tehtud lõpumakse.

Tartu linnavalitsuse otsusega said sel aastal Tartu filmifondist mängufilmidest toetust Jaak Kilmi «Tagurpidi torn» (tootja Stellar Film), Ergo Kulla «Soo» (tootjad Taska Film, Kassikuld ja Apollo Film Productions) ja Elmo Nüganeni mängufilmide triloogia «Apteeker Melchior» (tootjad Taska Film, Nafta Films, Hansafilm ja Apollo Film Productions).

Dokumentaalfilmidest toetati Klaasmeri produtseeritud Rainer Sarneti lavastuslikku dokumentaalfilmi «Vaino Vahing», Stellar Filmi produtseeritud Anna Hintsi dokumentaalfilmi «Homme saabub paradiis» ja tootmisfirma Well Well produtseeritud Aleksandr Heifetsi dokfilmi «Muusika, mida ma veel ei tea». Lõpparuande esitas Taska Film Jaan Tootseni dokumentaalfilmi «Fred Jüssi. Olemise ilu» eest.  

Filmifond otsustas esimest korda eraldada toetused ka Balti filmi- ja meediakooli Tartus ja Tartumaal filmitud tudengifilmidele: «Mu kallid laibad» (režissöör German Golub), mis võitis tudengifilmide Oscari rahvusvahelise mängufilmi kategoorias ja sai sellega õiguse kandideerida lühifilmide Oscarile, ning «Talent» (režissöör Silver Õun).

«Väga hea meel on, et nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste filmitootjate huvi Tartu filmifondi vastu on ikka kasvamas,» rääkis Tartu filmifondi juht Kristiina Reidolv. «Filmide tootmine Tartus ja Tartumaal annab arenemisvõimalused siinsetele loomemajandusettevõtetele, turgutab turismi ja elavdab kohalikku majandust ka laiemalt,» lisas ta. 

Jaak Kilmi põnevik «Tagurpidi torn» räägib viieliikmelise lastekamba suvest unises Lõuna-Eesti külas, kus ainukest lõbu pakub hängimine ja mängimine mahajäetud tootmiskompleksis. Sealviibimine keelatakse neile aga ära. Kamba pealik Kristjan ning tema sõbrad Ariel, Loore, Mia-Margot ja Siim otsustavad siiski keelust üle astuda. 

Ergo Kulla «Soo» põhineb Oskar Lutsu jutustusel. 1917. aastal toimuva loo areen on Eesti unikaalne rabamaastik, loo psühholoogiline ja ajalooline taust on esimene maailmasõda, mille keeristest peategelane kunstnik Toomas kodumaale taastuma naaseb.

Triloogia «Apteeker Melchior» põhineb Indrek Hargla raamatusarjal ja selle režissöör on hinnatud teatri- ja filmilavastaja Elmo Nüganen. Keskaegsete krimipõnevike peategelane on noor apteeker Melchior Wakenstede, kellel on eriline detektiivianne lahendada mõrvalugusid.

Rainer Sarneti «Vaino Vahing» on lavastuslik dokumentaalfilm vastuolulisest Tartu kirjanikust ja psühhiaatrist Vaino Vahingust, kes pidas aastatel 1968–1984 päevaraamatut ning kajastas nii Tartu kultuurielu kui oma isiklikke vaimseid otsinguid.

Anna Hintsi dokumentaalfilm «Homme saabub paradiis» räägib loo kogukonnast, kes on otsustanud keskkonna ja oma laste tuleviku päästmiseks oma peredele toitu hankida kaubanduskeskuste prügikastidest. Film linastub dokumentaalfilmide sarjas «Eesti lood».

Aleksandr Heifetsi «Muusika, mida ma veel ei tea» on dokumentaalfilm Tartu melomaanist ja kirglikust vinüülikogujast Ahto Külvetist. Film linastub dokumentaalfilmide sarjas «Eesti lood».

Lisaks kinnitas Tartu filmifond valmisolekut toetada 2021. aastal rahvusvahelist filmi «Omerta 6/12», mille režissöör on Aku Louhimies, produtsent Cinematic Productions S (Soome) ja kaasprodutsent Stellar Film.

«Omerta» on Soome tuntud kirjaniku Ilkka Remesi 2,4 miljonit eksemplari müünud menukil põhinev mängufilmist ning kuueosalisest telesarjast koosnev projekt. Filmivõtted on Tartus 2021. aasta alguses.