Infektsioonihaiguste arst Pilleriin Soodla: uus vaktsiin õpetab keha ogavalku ära tundma (4)
31. detsember 2020, 12:09
/nginx/o/2020/12/31/13555768t1h1e7b.jpg)
Eestisse jõudis esimene koroonavaktsiini kogus — ligi 10 000 doosi, millest jätkub 5000 inimese vaktsineerimiseks — 26. detsembril. Vaktsineerimine algas järgmisel päeval.
3. jaanuari seisuga on Eestis COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 2517 inimesele. Teine kogus Pfizer/Biontechi koroonavaktsiini jõuab sotsiaalministri Tanel Kiige sõnul Eestisse jaanuarikuu esimesel täisnädalal.
Tartu ülikooli kliinikumi jõudnud partii koosnes esialgu tuhandest vaktsiiniannusest. Kuna immuunsuse tekkimiseks on vaja teha kaks süsti kahekümne ühe päevase vahega, siis jätkub sellest viiesajale töötajale.
Kliinikumis alustati 27. detsembril kõigepealt 20 esimese töötaja vaktsineerimisega. See töö on jätkunud igal järgmisel päeval.
«Planeerime vaktsineerida kuni 100 inimest päevas,» ütles Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonihaiguse arst-õppejõud Pilleriin Soodla. «Need esimesed doosid oleme jaotanud kliinikumi Covid-osakondade suurust ja töötajate koormust arvestades. Aga meie siht on vaktsineerida iga töötaja, neid on kliinikumis üle 4000.»
Doktor Pilleriin Soodla, kas kõik teie inimesed on vaktsineerimisega päri?
Vaktsineerimine on Eesti riigis vabatahtlik ja kliinikumis samamoodi.
On hea, kui kõhkluste-kahtluste tekkides inimesed sellest räägivad ning on väga oluline, et me suudaksime teha piisavalt selgitustööd, mis vaktsiin see on ja mida see endast kujutab.
HIV-vaktsiinide loomisel on proovitud kasutada sedasama tehnoloogiat, mida on üle kümne aasta arendatud. Ainus takistus, miks meil niisuguseid vaktsiine veel polnud, olid need ekstreemsed miinuskraadid.
Pfizer/BioNTechi vaktsiini tuleb hoida ja transportida enam kui miinus seitsmekümnekraadises keskkonnas. Kuidas on see Tartus tagatud?
Ma selgitan kõigepealt seda, et tegemist ei ole tervet suurt ruumi täitva vaktsiinikogusega. Kui mõelda, et ühes väikses viaalipudelis on viis doosi, siis 500 doosi mahub sajasse pudelisse ning 1000 doosi kahesajasse pudelisse. See karp ei ole hiiglasuur, pigem ootamatult väike.
Vaktsiinipudelid jõudsid Tartusse kuiva jäässe pakituna, see võimaldab transpordil need miinuskraadid tagada. Meie haigla apteegis säilitatakse vaktsiinid ultra-sügavkülmas. Edasi on apteegis vaktsiini võimalik korrektselt ka lahjendada ja süstaldesse doseerida. Seejärel on meil aega kuus tundi, et valmispandud kogused ära süstida.
Te peate vaktsiinidoosid valmis seadma nii, et neid jätkuks täpselt nii palju, kui sel päeval inimesi vaktsineerima on kutsutud. Aga kui keegi jätab tulemata ja kuues tund on käes, kas siis päeva lõpus võib mõni doos ka kaotsi minna?
Vaktsineerimine nõuab tõesti natuke planeerimist ja head logistikat. Aga kuna kaalukausil on pandeemiast jagusaamine, siis korrektsete plaanide tegemine ja heade kolleegidega apteegis läbirääkimine ei tekita erilisi probleeme.
Kadudega me arvestanud ei ole. Meie vaktsineerimise nimekirjas on kutsutuid alati nii palju, et nende arv jaguks viiega, kuna ühest pudelist jätkub viieks doosiks. Kui kellegagi midagi juhtub ja ta ei saa kohale ilmuda, siis selleks tarbeks on meil tagavaranimekirjad. Me pingutame väga selle nimel, et ükski doos prügikasti ei läheks.
Vaktsiini uuesti külmutada ei tohi.
Nüüd kõrvalmõjudest. Seni räägitakse punetusest, kipitusest ja soovitatakse pärast vaktsineerimist 15 kuni 20 minutit oodata, et veenduda, kas kõik on hästi. Ma ise ei pea väikest kipitust või punetust mingiks tõsiseks kõrvalmõjuks. Kas selle mõne päeva jooksul on kliinikumi vaktsineeritud töötajailt olnud kuulda aga ka midagi muud? Et on tekkinud palavik, lihasvalu, vappekülm?
Neilt, keda seni on vaktsineeritud, ei ole me kuulnud ühtegi tõsist kaebust, mille pärast muretseda. Isegi väikest palavikku ei ole tekkinud.
Meie, infektsioonhaiguste arstid, oleme ju aastaid vaktsineerinud ja kasutanud erinevaid vaktsiine. Enne kui rääkida kõrvalmõjudest, on väga oluline selgitada, millest vaktsiin koosneb, kuidas see on toodetud ja mis on tema toime.
Kui rääkida praegu levivatest müütidest, näiteks sellest, nagu põhjustaks see vaktsiin viljatust, ja et naised, kes ei ole lapsi saanud, ei tohiks lasta end vaktsineerida; või et inimesed on pärast vaktsineerimist nädal aega voodis haiged ... Siis niisugused mured võivad tuleneda varem ringelnud müütidest ja olla seotud varasemate vaktsiinidega. Praegu on oluline meeles pidada, et tegemist on uue haigusega, millest me teame järjest rohkem, kuigi lõplikult siiski mitte veel kõike. Meil on ka täiesti uuel tehnoloogial põhinev vaktsiin, mida maailm esimest korda kasutab.
Selgitage palun lähemalt!
See vaktsiin sisaldab mRNA-d, mis vastutab valgu sünteesi eest ribosoomis. Ribosoomid on raku väikesed organellid, milles käibki valkude tootmine. Vaktsiinis olev mRNA sisaldab niisiis sõnumitoojat koroonaviiruse pinnavalgu kohta.
See tähendab, et vaktsiin ei sisalda viirust ennast ning et vaktsiini koostisosad ei ole võimelised põhjustama Covid-haigust. Ka ei liitu ega ühildu vaktsiinis sisalduv mRNA inimese raku tuumaga või inimese enda DNA-ga. Selleks, et tutvustada organismile koroonaviirust, kasutab vaktsiin ära meie enda keharakke.
Niisiis – mitte ükski viljastumiseas olev noor naine ei riski viljatuks jäämisega, kuna me ei süsti inimesesse viirust ega mängi inimese DNA-ga. See tähendab ka, et me ei sea ohtu raskete haigustega inimesi või ravimeid tarvitavaid inimesi.
Ka ei ole niisugune vaktsiinitehnoloogia uus. Näiteks on HIV-vaktsiinide loomisel proovitud kasutada sedasama tehnoloogiat, mida on juba üle kümne aasta arendatud. Ainuke takistus, miks meil niisuguseid vaktsiine veel pole olnud, olid need ekstreemsed miinuskraadid, milles seda vaktsiini tuleks toota, säilitada ja transportida. Seni ei ole see paistnud kuidagimoodi kulutõhus tegevus.
Aga nüüd on olukord teine. Maailmas ei ole mitte kunagi varem olnud sellist pandeemiat nagu praegu ja nüüd on meil kaaluda, kas arvestada nende miinus 70–80 kraadiste tingimuste täitmist või meil lihtsalt ei ole seda vaktsiini.
Ükski ravim ega vaktsiin ei saa olla siiski ilma kõrvaltoimeta!
Iga vaktsiini eesmärk on kutsuda organismis esile mingi reaktsioon, kuna vaktsiin õpetab keha tundma viirusi, baktereid, seeni ja nii edasi.
Selle vaktsiini tehnoloogia kasutab targalt ära meie enda immuunsüsteemi, et tutvustada talle koroonaviirusele omast ogavalku, mida tuleb tal hakata edaspidigi ära tundma.
See, mida inimene tajub ja tunnetab, ongi immuunsüsteemi reaktsioon. See võib olla kas süstlakoha punetus, valulikkus, turse ning võib-olla ka haigeksjäämise tunne –natuke väsimust, lihaste-liigeste valulikkust või tunnet, nagu hakkaks palavik tulema. See ei ole haigus, vaid immuunsüsteemi reaktsioon, mida on osaliselt oodatud ja taotletud, sest tahame ju, et keha reageeriks.
Inimesed tunnetavad seda reaktsiooni erinevalt, selle mõju on lühiajaline ja peaks päeva-paariga ilusti mööduma.
Mis kujul see sõnumitooja RNA seal vaktsiinis on?
See asub rasvamolekulide sees, et see ära ei laguneks.
Kui ma nüüd teiste sõnadega üle kordan, mida te rääkisite, siis see mRNA paneb organismi tootma koroonaviirusele omast ogavalku …
Jah. Aga oluline on, et mitte kogu inimese organism ei hakka ogavalku tootma, vaid mõned üksikud lihasrakud sealtsamast süstikohast. See toime on lokaalne, mitte ei lähe üle keha laiali. Ainult need rakud, mis puutuvad kokku vaktsiiniga, hakkavad tootma ogavalku.
Organism aga märkab, et osa rakkudesse on ilmunud ogavalk ja see on talle otsekui võõrkeha – teisisõnu antigeen, mille vastuseks hakkab organism tootma antikehasid.
Ja inimene ei haigestugi!
Meie immuunsüsteem ja selle käitumuslikud rajad on siiski veelgi keerulisemad. Üks osa on jah antikehad, millele on vaktsiin õpetanud vereringest üles otsima seal leiduvaid viiruse antigeene.
Aga teine osa on rakuline immuunsus, mis seisab selle eest, et juba nakatunud rakud saaksid üles leitud ja et sinna pääseksid teatavad immuunsüsteemi rakud ehk tsütotoksilised rakud.
Praegu kõne all olev mRNA-vaktsiin aktiveerib mõlemad rakuliinid: nii B-rakud, mis toodavad antikehasid, kui ka T-rakud, mis toodavad neid tsütotoksilisi rakke. Sel vaktsiiinil on mõlemad omadused olemas.
Veel korraks sellest madalast temperatuurist. Järgmised vaktsiiniarendjad on teatanud, et nende vaktsiini nii madalal temperatuuril ei ole vaja hoida.
Mitte kõik vaktsiinid, mis ootavad müügiluba, ei ole sarnased ehk geneetilised. Nende seas on ka inaktiveeritud viirusega vaktsiine ehk niisuguseid, milles on kasutatud surmatud viirust.
Samas põhineb Moderna vaktsiin küll samasugusel mRNA tehnoloogial.
See mRNA on tavatingimustes väga ebastabiilne ja seepärast on madal temperatuur oluline. Aga tootjatel võib olla see viis, kuidas mRNAd säilitada ja stabiliseerida erinev ning sellest on tulenev ka see, kui tugevat külma vaktsiin vajab. Kas miinus 10 või 70.
Aga rasedad? Kas nemad võivad end vaktsineerida?
/nginx/o/2020/12/31/13555771t1h611d.jpg)
Iga uue ravimi või vaktsiini turule tulemine on eeldanud kliinilisi uuringuid. Eetilistel põhjustel ei kaasata neisse ei rasedaid ega imetavaid emasid. Niisiis saame öelda vaid seda, et rasedate ja imetavate naiste peal uuringuid läbi viidud ei ole. Seetõttu ei saa tootja anda rasedaile soovitust kindlasti vaktsineerida.
Aga kui nüüd mõelda jälle selle vaktsiini koostise, toime ja efekti peale, siis kuna me selle vaktsiini puhul teame, et viirust seal ei ole, ei tohiks vaktsiin rasedatele mingit ohtu põhjustada. Kui meil on kliinikumis näiteks rase töötaja, kes täidab ülesandeid seal, kus tal on suur oht viirusega kokku puutuda ja nakatuda, on sel töötajal kasu ja kahju hinnates oluline kasu kahtlemata vaktsineerimise poolel.
Palju räägitakse vaktsineerimisel võimalikest allergilistest reaktsiooonidest. Siin ilmselt ei peeta silmas õietolmu-, mandariini- või šokolaadiallergiat?
Allergia on väga lai mõiste. Mandariini või šokolaadi söömisest on võimalik saada sügelevaid täppe nahal. Tolmuallergikud aevastavad ja nende nina võib jääda kinni. Mõnel inimesel on pähkliallergia, mis võib põhjustada kõriturset.
See allergia, mille eest vaktsiini puhul hoiatatakse, on tõesti üks raske allergiavorm –anafülaktiline reaktsioon. See tähendab turset ja paistetust ülemistes hingamisteedes ning hingamisraskusi. Seda võib esineda mõne aine ja ravimi ning sealhulgas ka vaktsiinide suhtes. Selle esinemissagedus on aga väga harv – umbes üks miljonile.
See tähendab, et kui USAs on praegu vaktsineeritud kaks miljonit inimest, siis kaks anafülaktilist reaktsiooni võib olla seal pärast vaktsiini manustamist esinenud.
Inimesed, kes peaksid vaktsineerimisega ettevaatlikud olema, on need, kel on olnud varem anafülaktiline reaktsioon mõne vaktsiini koostisosa suhtes või siis ka lihtsalt süstitavate ainete suhtes.
Aga selle mRNA-vaktsiini koostisosa on, nagu te ütlesite, rasvamolekul. Rasvaallergiat pole vist olemas …
Selles vaktsiinis on ka kolesterool, mis on kehaomane rasv. Ka kolesterooli allergiat ei ole minu teada olemas.
Kas koroonaviirushaiguse läbipõdenud inimene peaks end samuti vaktsineerima?
Kui rääkida tervishoiutöötajatest, siis meie soovitame kindlasti vaktsineerida. Miks?
Sest neil, kes on viirushaigust väga kergelt põdenud, ei pruugi antikehasid veres olla tekkinud või on neid vähe. Meil ei ole aimu ka sellest, kui kaua need antikehad kestavad ja millist kaitset läbipõdemise järel pakuvad. Seda teades on meil targem läbipõdenud töötajad vaktsineerida.
Aga haigeid, kes parasjagu intensiivraviosakonnas on, ei vaktsineerita?
Need, kes vajavad haiglaravi, põevad ägedat infektsiooni ega kuulu vaktsineerimisele. Vaktsiin ei ole näidanud raviefekti ja see pole selleks loodud. Vaktsiin on haiguse ennetamiseks.
Kaitse saabub tegelikult juba esimese süsti järel, kuigi protokoll nõuab kahte süsti?
Kaitse algus on seitse kuni 14 päeva pärast esimese doosi saamisest. Me täpselt ei tea, sest see on individuaalne ning sõltub inimese vanusest ja muudest faktoritest. Aga selleks, et see kaitse kestaks pikemalt ja oleks piisav, on näidustatud 21-päevase vahega kahe doosi manustamine.
Kas me saame vaktsiinist ühe hooaja pikkuse või pikema kaitse?
Siin on jälle palju määramatud faktoreid.
Esimesed uuringud on kestnud pool aastat ja seda saame kinnitada, et pool aastat vaktsineerimisjärgne kaitse kindlasti kestab. Teame ka, et paljudel haigust raskelt põdenud inimestel kestab kaitse samuti pool aastat, sest pikemaid uuringuid lihtsalt veel pole.
Erinevalt gripist, mis on varieeruv ja rekombineeruv, see tähendab mitu grippi võivad kokku moodustada uue gripi, on SARS-CoV-2 laias laastus ikkagi üks. Need mutatsioonid, millest praegu räägitakse, ei ole ogavalku muutnud nii põhimõtteliselt, et see vaktsiin nende puhul ei töötaks.
Vaktsiinitehnoloogia järgi otsustades ei ole aga mõtet arvata, et seda vaktsiini tuleks hakata iga kolme kuu tagant inimestele uuesti manustama. Kas sellest võib saada aga sesoonne vaktsiin nagu gripivaktsiin, ei oska ma vastust anda.
Kui olen vaktsineeritud, siis kas ma võin oma kaaslastele haigustekitajaid ikkagi edasi kanda?
See on äärmiselt keeruline küsimus seetõttu, et need kliinilised uuringud, mis praegu on vaktsiinidega läbi viidud, ei ole seda küsimust esitanud.
Osa kliinilisi uuringuid seda nüüd juba teevad ja me ootame vastuseid. Aga senised uuringud on keskendunud vaktsiini efektiivsusele. On uuritud, kui paljudel inimestel kaitsvad antikehad tekivad ja need tulemused on olnud head. Teiseks on uuritud, kui palju on vaktsineeritute hulgas raskelt haigestumisi ja need numbrid on olnud tillukesed.
Niisiis peame kannatust varuma.
Kas ma arvan valesti, kui pakun, et maski kandmine, käte pesemine ja vahemaa hoidmine on ka vaktsineeritud inimeste puhul olulised ettevaatusabinõud, kuna nad võivad ikka saada viirusega saastutud, kuigi ise ei haigestu?
Kuskil maailmas ei ole võetud vastu otsust, et inimesed, kes on vaktsineeritud, ei peaks enam haiglas isikukaitsevahendeid kasutama ja võivad ilma maskita käia. Miks? Sest meil on pandeemia, kus on väga kõrge haigestumine ja neid soovitusi, mis on meil isikukaitsevahendite kohta haiglas, tuleb edasi järgida. Samamoodi tuleb ka haiglast väljaspool liikudes hoida kinni riiklikest soovitustest. See on meie kõigi ühine pingutus ja loodetavasti viimane pingutus selle viiruse alistamiseks.
Millal vaktsineerimine võiks ühiskonnale märkimisväärset kasu anda selles mõttes, et nakatumisnäitajad hakkavad vaktsineerimise tõttu langema? Või peame ikkagi eelkõige oma käitumise ja teadlikkusega püüdma nakatumisnäitajaid langetada?
Kõik asjad mõjuvad koos. Oluline on teadlik käitumine, reeglitest kinnipidamine ja ka vaktsineerimine. Et meditsiinisüsteem saaks võimalikult kaua võimalikult suures koosseisus töötada ja inimesi ravida. See on põhjus, miks esimeses järjekorras on alustatud haiglatöötajate vaktsineerimisega.
Kas võime uue aasta poole vaadates ja vaktsineerimist oodates ette kujutada siiski juba ka valgemat horisonti?
Ma tahaksin olla niisama positiivne nagu teie.
Aga nähes tänast päeva, teades Eesti haiglasüsteemi koormust ja vaadates juba tuhandeni ulatuvat uute nakatunute arvu ühes päevas, siis ma arvan, et me ei pruugi koroonaviirust veel väga ruttu kontrolli alla saada.
Neil päevil on äärmiselt tähtis pingutada kõigil, et see püsiv haigestumine ei saaks tõusvaks haigestumiseks. Meil on praegu väga kõrge püsiv haigestumine, mis tuleb saada allapoole.
Oluline on ka teada, et et need nakatunute arvud, mida me iga päev ootame ja millest terviseamet raporteerib, ei kajastu kohe järgmisel päeval haiglas. Haiglaravi vajavad inimesed umbes kaks nädalat pärast haigestumist. Ka on haiglaravil viibimise aeg Covid-haige puhul keskmisest pikem, kui võrrelda seda mitte Covid-haigega.
Kui me oleme täna ja veel kaks nädalat tublid, siis meedikud näevad sellest tõusvat head muutust ehk alles kuu aja pärast.
Mis on meie haiglate võimekus praegu?
Ma väga loodan, et me Eestis ei jõua selleni, kus arstid peavad hakkama otsustama, kelle me jätame tänavale ja kes saab haiglasse sisse. Voodikohtasid võib ju jätkuda ning kevadega võrreldes on haiglate võimekust suurendatud. Aga me peame mõtlema personali peale, kes haigeid põetab, hooldab ja ravib. Nende inimeste hulk ei ole õhupallina paisuv. Peame arvestama personali haigestumist mitte haiglas, vaid just perekonnas ja väljaspool tööd, kuna haigusefoon on ühiskonnas väga kõrge. Lisaks karantiini jäämise juhud. See kõik kahandab piire, milles hästi hakkama saame.
Mõelda tuleb sellelegi, et inimestel esineb endiselt ka vähkkasvajaid, ajuinfarkti, südameinfarkti. Me peame suutma haiglates tasakaalu leida igal pool.
/nginx/o/2020/12/31/13555774t1h0710.jpg)