Noor uisutaja ärkab vara, sest armastab jääl lendamise tunnet

Tartu uisukooli õpilane Helina Kull läks trenni õe ja venna eeskujul ning on kümme aastat hiljem endiselt veendunud, et tema süda kuulub uisutamisele. Foto: Margus Ansu

Selle nädala esmaspäeva hommik oli Tartu uisukooli uisutajatel teistmoodi kui tavaline. Kõige nooremad, kõigest kolmeaastased lapsed, läksid raeplatsi jääle juba hommikul kell kuus, et teha proovi «Terevisiooni» erisaate jaoks, mis läks eetrisse Tartu jõululinnast. Mõni tund hiljem said teised puhkust, aga mitte 12-aastane uisutaja Helina Kull, kellel tuli uuel liuväljal kaamerasilma ees järjest ette näidata oma parimad hüpped ning piruetid – selleks, et valmis saaks Tartu Postimehe tänase jõulunumbri esikaas.

«Selliseid projekte teha on huvitav, aga tunne on nagu eksamil,» rääkis Tartu uisukooli kasvandik pärast uiskude jalast võtmist.

Kaheaastaselt trenni

Kaheaastasest saati trennis käinud tüdruk on uisutanud juba kümme aastat ning läks trenni venna ja õe eeskujul.

«Mäletan Helina esimest kava, see oli hästi kiire ja «Buratino» muusika järgi,» meenutas Ksenia Sikut, kes on koos Anna Pronina ja Alexander Abtiga Helina põhitreener. Sikuti sõnul oli ta juba väiksena väga energiline ja kiire.

Just kiires tempos möödub 12-aastase tüdruku argipäev siiani, sest hommikune trenn algab kell 6.45, siis kui mõned teised koolilapsed veel magavad. «Kui päeva alguses trennis ära käin, on koolis väga palju energiat. Näen teisi, kes mu kõrval unega võitlevad,» muigas ta.

Uisutamine loob talle erilise tunde. «Liuglen, võtan hoogu ja siis hüppan! Hetkeks tundub, et ma päriselt ka lendan,» kirjeldas Helina. Kümne aastaga on ta selgeks saanud näiteks 2,5-pöördelise axel-hüppe ja kolmekordse salhow.

Aastate jooksul on tüdruk trennist väga vähe puudunud. «Helina on väga püsiv ja pühendunud. Kui jääbki haigeks, siis mingil imekombel ainult üheks päevaks,» rääkis Sikut. Tänavu sai Helina tegelikult kaks kolmekordset elementi selgeks, kuid karantiini tõttu tuli jäält eemal olla. «Isegi kui uisutaja õpib midagi selgeks, tuleb seda iga päev harjutada, sest keha unustab liigutused ära,» selgitas ta.

Eelmisel hooajal täitis Kull Eesti noorte meistrivõistlustele pääsemiseks Eesti uisuliidu normatiivid ning sai 10. koha.

Ring täis ei saa

Vahel tuleb võistlustel närv sisse. «Jalad kohe värisevad all ja elemendid lähevad sassi,» kirjeldas Helina. Ta tahab uuel aastal uuesti Eesti noorte meistrivõistlustel osaleda ning suurim siht on olümpia.

​Kuigi Helina on uisukoolis oma vanuseklassi üks parimaid, ei lase ta ennast sellest mõjutada. «Ma ei saa loorberitele puhkama jääda, teised ju treenivad kogu aeg edasi,» lausus ta.

Treeneri sõnul algab pärast iga võistlust töö jälle otsast peale. «Mina ütlen alati, et täna oli võistlus ja tuli hea tulemus, aga homme võid selle ära unustada,» märkis Sikut. Kõik sõltub eesmärkidest, mida uisutaja endale seab. «Kui sead suured eesmärgid, siis püüdledki nende poole, aga kui sihti pole, ei ole ka põhjust midagi teha,» selgitas ta.

Lisaks tuleb arvestada ajaga ning see nõuab ohverdusi muu tegevuse arvelt. Helinal pole lihtne sõpradega kohtumiseks vabu hetki leida. «Kui sõbrad vahepeal pärast kooli tahavad kinno minna, siis nad juba teavad, et mul on trennid,» rääkis ta. See aga ei morjenda teda, sest aktiivne elustiil ei ole igav ning puhata saab ka pühapäeval.

Helina on uisutajate seas eeskujuks noorematele ning aitab Tartu uisukooli treenerit Dina Udatsnajat väikeste rühma juures abitreenerina. «Kui ta tahab, võiks tulevikus temast kindlasti treener saada. Uisutamine on ala, kus on võimalik ennast igas suunas kogu aeg arendada,» rääkis Udatsnaja.

Praeguste piirangute ajal saab Helina individuaalselt edasi treenida ning naudib võimalust uisutada ka Tartu südalinna jääväljakul.

KOMMENTAAR

Kersti Kull, Tartu uisukooli juhataja

Kõik algas sellest, kui Lõunakeskusesse loodi liuväli ja järsku hakkasid uisutamisega tegelema mitu klubi. Ühel hetkel saime aru, et kõik jääle ei mahu ja suur osa klubisid ühines, millest tekkis Tartu uisukool. Mina sattusin uisutamise juurde oma tütre huvi tõttu. Uisukoolis on nüüd üheksa treenerit, nende hulgas kahekordne Euroopa meistrivõistluste medalist Alexander Abt, kes saavutas 2002. aasta taliolümpiamängudel viienda koha. Kui seni on treenerid tulnud väljastpoolt, siis nüüd hakkavad esimestest õpilastest sirguma uued juhendajad.

Uisutamine on raskem, kui arvatakse, sest keerulisi elemente tuleb sooritada mõnemillimeetrise tera peal. ​Kuigi oleme kohati olnud teiste spordialade taga varjus, aitab uisutamise populaarsusele kaasa sisehall Astri Arena, kus uisutajatest jalutavad inimesed ka trenni ajal pidevalt mööda. See õpetab noortele esinemisoskust. Võite ainult ette kujutada, kui suur rõõm on meil Raekoja platsi uisuvälja üle, mis annab raskel ajal sportlastele palju motivatsiooni.