N, 2.02.2023

Hannes Astok: julgus riskida

, tartlane Kuigatsi kandist (RE)
Hannes Astok: julgus riskida
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hannes Astok
Hannes Astok Foto: Andres Teiss

Veel kümmekond aastat tagasi oli Eestis nii, et kui oma firmaga läksid pankrotti, peeti sind paariaks. Tänu kiiresti kasvanud iduettevõtete kogukonnale on halvustav suhtumine õnneks muutunud. Iga äriplaan ei saagi ju õnnestuda.

Tartus Paju tänavale kerkinud büroohoone katusel hiilgab silt «Pipe­drive». Maja, mille parimate vaadetega kontoris toimetab firma Tartu kontor. Seesama Eesti firma, kelle eest kuu aega tagasi üle miljardi dollari välja käidi. See raha on umbes Tartu linna viie aasta eelarve.

Aga jutu eesmärk pole mitte võõrast raha lugeda.

Pipedrive’i loonud viisik alustas kümmekond aastat tagasi sisuliselt tühjalt kohalt. Esimestel aastatel võeti tohutult riske ja panustati kogu oma vara ettevõttesse. Nagu üks asutajatest Urmas Purde on meenutanud, «polnud mul esimese aasta jooksul raha, et uusi teksasidki osta».

Kindlasti oleks need andekad noored inimesed leidnud ühetaolise ja riskivaba kenasti makstud palgatöö mõnes olemasolevas tehnoloogiaettevõttes või pangas. Aga ei, nad otsustasid riskida. Ja nüüd on nende risk väärikalt tasutud.

Tartu linn otsustas sel suvel teha Vabaduse puiesteest autovabaduse puiestee. Plaani ei peetud liiga pikalt, vaid otsustati riskida ja tegutseda. Risk oli suur, et asi ei õnnestu mistahes põhjusel. Aga õnnestus, vahest just seetõttu, et aega ettevalmistusi teha oli vähe ja tegijate õhin end tõestada sellevõrra suurem. Oleks asja kolm aastat planeeritud, oleks ... välja tulnud nagu tavaliselt.

Koroonavaktsiine on arendatud inimkonnale seninägematus tempos. Kui mõne tavalisema haiguse vaktsiini väljatöötamiseks on üldjuhul kulunud 15 aastat, siis seekord saadi hakkama vähem kui aastaga.

Riskimine ei tähenda hulljulgust. Kaarsilla kaarelt Emajõkke hüppamine ei ole mitte riskimine, vaid sulaselge lollus, mis ei lõpe mitte miljoniga pangakontol, vaid üldjuhul ratastoolis või kalmistul.

Vaktsiinide kiire valmimisega on kaasnenud hulgaliselt riske: ravimifirmad on pannud mängu miljardeid ja mitte kõigil ei õnnestu vaktsiini loomine, s.t mitte kõik ei saa raha tagasi. Esimesed katsealused on selgelt riskinud oma eluga, sest arendusprotsessi kiiruse tõttu on mitmed tavapärased kontrollimehhanismid lihvitud õhemaks. Ja ka meie, vaktsineeritavad, võtame suurema riski kui tavapärast puugi­vaktsiini manustades. Me teeme seda suure rõõmuga, sest usume, et vaktsiin päästab meie elud.

Proovimine, katsetamine, uudishimu, riskimine – sõnad, mis iseloomustavad ainult väiksemat osa inimkonnast. Neile vastukaaluks olevad tasakaalukad ja äraproovitud lahenduste kasutajad on sama väärt tublid kodanikud, aga nad lihtsalt ei riski liiga palju. Mis on väga hea, sest kui kõik ainult pidevalt riskiks, oleks tsivilisatsiooni asemel põlenud maa. Viimast on meile tõestanud kaks ilmasõda, kui riskitajuta poliitikud ja militaristid on võimule pääsenud. Küll aga saavad tasakaalukatest kodanikest nende teenuste ja asjade tarbijad, mille riskialtimad on loonud.

Riskimine ei tähenda hulljulgust. Kaarsilla kaarelt Emajõkke hüppamine ei ole mitte riskimine, vaid sulaselge lollus, mis ei lõpe mitte miljoniga pangakontol, vaid üldjuhul ratastoolis või kalmistul.

Kuidas siis ühiskonnas ja Tartus elu nii korraldada, et mõistlikkuse piires riskimine oleks au sees?

Veel kümmekond aastat tagasi oli Eestis nii, et kui sa oma firmaga läksid pankrotti, peeti sind paariaks. Kuid iga äriplaan ei saa ju õnnestuda ja kui ei katseta, ei saa ka teada! Tänu kiiresti kasvanud iduettevõtete kogukonnale on halvustav suhtumine õnneks muutunud. Iduettevõtte loogika ütleb: proovi, katseta, loo tootelaadne asi ja püüa seda klientidele müüa. Kui kliendid ei taha, siis ära punni vastu, viska esimene näidis minema ja hakka kiiresti otsast peale. Ja ära muretse kulunud raha pärast (sest see on vaid investori raha). Võite ju küsida, mida investorid sellest arvavad. Aga nii nad arvavadki, sest tark investor paneb raha mitmekümne idu kasvatamisse ja kui ühe idu saab suurelt müüa, nagu Pipedrive’i või Bolti, on ka muude kahjud tasa. Ja kui äriplaan ikka üldse välja ei tule, siis läheb ettevõte pankrotti.

Iduettevõtte loogika ütleb: proovi, katseta, loo tootelaadne asi ja püüa seda klientidele müüa. Kui kliendid ei taha, siis ära punni vastu, viska esimene näidis minema ja hakka kiiresti otsast peale!

Traditsioonilises ettevõtluses on riskid vaat et suuremadki. Kui paned püsti tootmisliini, mille lõpust välja tulevaid asju pole kellelegi vaja, siis vanaraua hinnaga kulusid tagasi ei saa. Või kui mõni riik kas poliitilistel või omade kaitsmise põhjusel su kaupa turule ei lase. Kuid ettevõtjad kaaluvad neid riske kogu aeg ning müts maha nende ees, kes riskimise tulemusel rikkust koguvad.

Ka avalik sektor võiks samuti märksa enam eksperimenteerida ja katsetada. Ma ei arva, et eksperimendi korras peaks üle Emajõe neli silda ehitama ja siis vaatama, milline neist sai hea. Aga proovida võib ju igat sorti väiksemate asjadega: paarisajameetrisel tänavalõigul katsetada uusi asfaldisorte või nutikaid liiklusmärke, kasutada mõne väiksema maja remontimisel tavapäratuid materjale ja tehnoloogialahendusi, pakkuda linlastele teenuseid seninägematul moel.

Katsetamine ja proovimine on avalikule sektorile väga arukas ja kasulik tegevus, kui ollakse valmis riskimisest õppima. Kui uus asfalt väikesel tänavalõigul end õigustas, võime julgelt seda kasutada kogu linnas. Kui aga tänav kiiresti ära lagunes, oleme targemad, et seda materjali enam ei kasuta ja hoiame seeläbi ära hulka suuremad kahjud.

Iga organisatsiooni riskijulgust saab suurendada vaid siis, kui selleks on tippjuhtide toetus. Ja seda eriti avalikus sektoris: kui minister, kantsler või linnajuht esimese tagasilöögi puhul saba jalge vahele tõmbab ja oma töömesilased avalikkuse tümitada jätab, ei soovi ükski ametnik enam iial ühtegi riski võtta.

Loodetavasti leiab igaüks jõuluvana kingikotist mõne värske idee, millega 2021. aastal veidi riskida. Ja kui ise riskida ei taha, siis on ka riskijatele kaasa elamine ja nende toetamine väga hea ja riskivaba idee.

Märksõnad
Tagasi üles