Maaülikooli eelarve paisub, suurenesid mõned semestritasud

Eesti maaülikooli peahoone. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Ülikooli nõukogu ja senat pidasid 17. detsembril ühisistungi. 

Rahandusosakonna juhataja Kaire Klaus esitles ülikooli finantsplaani, mis koostatakse viieks järgnevaks aastaks. Plaan hõlmab kogu konsolideerumisgrupi ehk terve ülikooli koos allasutustega.

Haldusteenistuse hinnangul vajavad ülikooli objektid lähitulevikus ligi 19 miljonit eurot investeeringuid. Tööde finantseerimiseks on vaja laenu 14,9 miljoni euro ulatuses. Ülikoolil on ka endal likviidseid vahendeid, seega sõltub palju hetkeseisust, millises summas on laenu tarvis.

Ülikooli õppe- ja teadustegevuse toetustest saadavad tulud peaksid jääma samaks või kasvama. Omatuludes on loota suurenevaid summasid.

Eesti maaülikooli 2021. aasta eelarvemaht on prognoosi järgi 34,1 miljonit eurot. Võrreldes tänavusega kasvab eelarve ligi kümme protsenti. 

Teadusprorektor Ülle Jaakma märkis oma sõnavõtus, et sel aastal esitati maaülikoolist Eesti teadusagentuurile (ETAG) 40 taotlust. Rahastuse sai neist üheksa taotlust, mis tähendab, et maaülikool on oma teadusmahult Eestis pingereas kolmas ülikool. Rahastatud projektidest tuli maaülikooli kümme protsenti.

ETAGi projektikonkursil 80 protsenti maksimumhindest saanud, kuid tugeva konkursi tõttu rahata jäänud teadusprojekte on ülikool oma baasfinantseerimise vahenditest toetanud varemgi. Tuleval aastal on otsustatud toetada 26 taotlejat.

Õppeprorektor Endla Reintam andis ülevaate õppeteenustasude ja stipendiumite muutustest. Maastikuarhitektuuri ingliskeelse õppekava maksumus suureneb 70 eurot semestris ehk tõuseb 1390 eurole. 

Magistriõppekava «Keskkonnajuhtimine kliimamuutuste tingimustes» semestritasuks kehtestati 1900 eurot semester. Täpsustati ka ainepunktide maksumust vastavalt õppekavale. Muud õppeteenustasud jäid muutmata.