Jaanika Reilik-Bakhoff: koroonavaktsiin toob kohustusi

Jaanika Reilik-Bakhoff Foto: Erakogu

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus näeb ette tööandja kohustused töötervishoiu korraldamisel ja tööohutuse tagamisel. Muu hulgas näeb see ette, et tööandja on kohustatud ka kehtivat riskianalüüsi uuendama, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja haigestumise seoses tööga.

Tänavu on koroonaviirus saanud kindlasti uueks bioloogiliseks ohuteguriks, mis nõuab enamikult tööandjatelt riskianalüüsi uuendamist. Kui riskid on hinnatud, tuleb tööandjal koostada tegevuskava, mille alusel neid ohte hakatakse tõrjuma, sh takistatakse pandeemia mõõtmed võtnud nakkushaiguse levikut. Selleks saab olla lisaks üldisele desinfitseerimise ja distantsi hoidmise kohustusele ka näiteks isikukaitsevahendite (maskid, visiirid) kasutamine.

Tegevuskavas ettenähtud tegevused on üldjuhul töötajale kohuslikud. Uuest aastast jõuab ilmselt ka Eestisse tõhus koroonavaktsiin, mis aga seab tööandjale ka lisakohustuse. Valitsuse määrus sajandivahetusest sätestab, et kui ohtu pole võimalik kõrvaldada, peab töötajate terviseriski vähendama võimalikult madala tasemeni, muu hulgas tagades vaktsineerimise võimaluse töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. Tööandja peab konsulteerima töötervishoiuarstiga töötajate vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse üle.