Tiia Lister: inimlikkuse raske koorem

Tiia Lister Foto: Erakogu

Kui me juhtsihiks koolielus poleks edukus edutabelites ja elutu õppematerjali edasiandmine, siis võib-olla märkaksime ka laste elu reaalsust, nende muresid ja rõõme.

Kriisiaeg on raske, sest siis pannakse inimese sisemised jõuvarud ja tema inimlik kvaliteet proovile. Kõlbelised erinevused saavad selgeks. Ega muidu öelda: «Torm toob vahu pinnale!» Iga perenaine, kes on kunagi vaarikamoosi keetnud, teab, et vaht on kerge ja magus. Aga sellega maiustada ei tasu, sest sealt võib leida nii ussikesi kui ka mustust. Kui herned likku panna, siis terad langevad põhja ja kõlbmatud kestad tõusevad pinnale, nähtavale, ära viskamiseks.

Eks nii on ka inimestega kriisiajal. Alati on olnud ehmatavaid avastusi nii sõjaajal ja muudel rasketel aegadel, kui keegi on osutunud ootamatult omakasuahneks või ükskõikseks teise valu suhtes. Reetjateks saavad olla ikka lähedased, kes meid tunnevad ja keda oleme usaldanud.