Mehed matkivad arvutis lahinguid

Riigikaitse tähendab ka sõjaväelaste ja tsiviilteenistujate koostööd, selgitas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuse simulatsioonisüsteemide õpetaja kapten Meelis Sõukand. Nii saavad keskuses koolitust ka politseinikud. Foto: Sille Annuk

Kujutleme olukorda, kus terroristid on hõivanud küla ning ohustavad elanikke. Sünnib otsus terroristid õhurünnakuga hävitada. Maja, milles nad asuvad, tehakse maatasa. Alles siis selgub, et maja taga oli lasteaed ...

Arvutite ja suure ekraani abil niisuguste olukordade läbimängimine on väga odav, kuid piisavalt realistlik, et õpetada sõdureid arvestama kõiki asjaolusid.

Kui see matkimine oleks aset leidnud päris rünnakuna, saanuks lennukite tule all kannatada ka lapsed, selgitas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuse simulatsioonisüsteemide õpetaja kapten Meelis Sõukand.

Tartus Puiestee tänavas kinnises sõjaväelinnakus asub maja, kus on loenguklassid ja arvutisüsteemid ning isegi sajakohaline kasarmustiilis ööbimiskoht, et pakkuda majutust teiste riikide sõjaväelastele, kui nad tulevad Tartusse õppima.

Väga realistlik

Matkekeskuse ülem kolonelleitnant Paul Indrek Rajamäe-Volmer selgitas, et lahinguolukordade arvuti abil läbiharjutamine on eelkõige odavam. Sõjaväeüksuste liikumine ja lahingumoon on sedavõrd kallis, et kõiki vajalikke relvaliike kaasavaid harjutusi ei jaksaks Eesti riik kinni maksta.

Arvutisimulatsioon on tehtud aga äärmiselt tõepäraseks. Ehkki süsteem võimaldaks lahingusse kaasata ka uusimad allveelaevad, lennukid ja tankid, arvestavad õppuste programmeerijad siiski tegelike oludega ehk sellega, milline tehnika ja kui palju inimesi on riigil või sõjaväeosal kasutada.

Süsteem on nii paindlik, et lahingut võib läbi mängida kas või iga sõduri või tsiviilisiku silme läbi. Määrata saab inimese pikkuse, kehakaalu ja sellegi, kui kiiresti ta maastikul liikudes väsib. Mänguga saab ühendada mis tahes kaarte, ka Eesti linnade ja külade omi.

«Eelkõige õpetab see aega planeerima. Saame teada, kui palju mõni manööver tegelikult aega võtab,» kirjeldas Rajamäe-Volmer. Ka suurõppus «Sillad lukku» mängiti esmalt läbi arvutis, et saada teada, kui kaua aega kõigeks kulub.

Matkekeskus rajati Tartusse 2006. aastal ning see sarnaneb teiste NATO liikmesriikide matkekeskustega. 3D-arvutisimulatsioonide abil koolitatakse sõjaväelasi 2009. aastast.

Vajalikud programmid ja arvutitehnika andis Eestile USA.

Ka politseinikele

Et riigikaitse ei tähenda üksnes sõjaväge, kasutab sellist koolitusvõimalust ka politsei. Ligi tuhandest inimesest, kes on läbinud matkekeskuses erinevad kursused, on 200 Eesti politseinikud.

Möödunud nädalal olid politseinikud selles majas juba üheksandat korda. Läbi mängiti olukord, kus terroristid olid vallutanud hotelli ja võtnud pantvange. Lõuna prefektuuri korrakaitsjad harjutasid matke abil, milline oleks kõige tõhusam taktika maja vabastamiseks ning kurjategijate tabamiseks.

Lõuna prefektuuri kriisireguleerimisteenistuse juhi Künter Pedoski sõnul harjutati eelkõige teabe liikumist ja abijõudude suunamist.

Samal ajal asusid teises arvutiklassis samuti politseinikud, kelle ülesanne oli kehastada vastaseid.

Pedoski sõnul pole Lõuna-Eesti politseinikel olnud õnneks tarvis pantvangikriisiga silmitsi seista, kuid selleks tuleb valmis olla.

Matkekeskus
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskus asub Tartus Puiestee 112c kinnisel territooriumil.
• Endine Nõukogude armee kasarmu ehitati ümber keskuseks 2006. aastal ning läks maksma üle 61 miljoni krooni.
• Majas on ka ööbimiskohad kuni sajale inimesele.