Digitigedik, haaksõna, suvasooline, sähku – selgusid sõnause parimad sõnad (3)

Armas Riives
, reporter
Copy
Uudisdigisõnade korje SÕNAUS 2020 avaüritus Vabamus.
Uudisdigisõnade korje SÕNAUS 2020 avaüritus Vabamus. Foto: Madis Veltman

Tänavusel sõnakorjel pakutud 4000 sõnast valis komisjon välja kümme, mida soovitab uudisdigisõnadena kasutusele võtta. Rahvahääletusel sai ülekaalukalt enim hääli digitigedik. Koolidest oli kõige aktiivsem sõnapakkuja Tartu Hansa kool.

«Sõnause sõnasaak näitab, et inimesed armastavad eesti keelt ja tahavad, et see aja ja eluga kaasas käiks,» ütles sõnause projektijuht Ede Tamkivi. «Sestap otsustas ka komisjon ühe võitjasõna asemel tõsta esile kümme parimat, mis väga selgelt ning eesti keelele omaselt annavad edasi praegu ühiskonnas oluliste nähtuste olemust. Eesmärk on, et võimalikult paljud uudissõnad ka käibele lähevad.»

Nii mõnelgi sõnal oli rohkem kui üks esitaja. Keeleteadlastest ja -huvilistest koosnev komisjon tõstis esile järgmised sõnad (tähestikjärjestuses) ja nende esitajad:

  • haaksõna (hashtag) ‒ Andres Soojärv
  • jutla (chatroom) ‒ pisike sipelgas
  • kaugõpe (kunagise ülikooli õppevormi asemel nüüd distantsõppe asemel) ‒ Erik Hendrik Liiv, Elisa Carita Meikar, Aino Tonka, Triin Nigul ja Kärt-Katrin Pere.
  • leidlus (hackathon) ‒ Jaanus Kann
  • näpikud (nutiseadme näppimise käpikud) ‒ Brigitta Jürimäe ja Külli Nidermann
  • ruumer (3D-printer) ‒ Sandra Allemann, Janno Juhkov, Maajaam, Oliver Tihanov Tartu Hansa koolist ning Tallinna 32. Keskkooli 10.‒12. klasside ja Mustamäe gümnaasiumi 4.c õpilased
  • sähku (elektritõukeratas) ‒ Tanel Kaldma
  • taibutalgud (hackathon) ‒ Martiina Viil
  • tujuk (emotikon) ‒ Arko Narits ja Anu Tuulmets
  • vooglema (striimima) ‒ Anna Milena Linder, Reijo Roos, Pauliine Uint, Kristjan Terase ja Oliver Viljamaa

Komisjoni liikmed arutlesid pikemalt sõna kaugõpe üle. «See on küll vana sõna, kuid on oma endise tähenduse (mittestatsionaarne õpe) juba ammu kaotanud. Seepärast saab talle anda uue, päevakohasema sisu,» selgitab komisjoni liige, Tartu ülikooli keelenõunik ja Eesti keeletoimetajate liidu esimees Helika Mäekivi, kes on distantsõppe tarbetust ja kaugõppe eelistatavust selgitanud ka ajakirja Universitas Tartuensis septembrinumbris.

Teine komisjoni liige, Johannes Aaviku seltsi esimees ja Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts rõhutas, et kui inimesed teevad üha enam kaugtööd, siis samamoodi on ka kaugõpe uus normaalsus. «Soovitan kaugõppe kõrval kasutada ka sõnausel pakutud eemalõpet ning juba käibel oleva põimõppe kõrval pigem sisutäpsemat hajaõpet.»

Kuigi sõnaus kutsus esitama uudisdigisõnu, julgustasid korraldajad algusest peale inimesi esitama ka muid ühiskondlikke nähtusi iseloomustavaid sõnu. Neid laekuski omajagu ning komisjon tõstis teiste hulgast esile järgmised huvitava kõlaga uudissõnad:

  • digitigedik (õelaid kommentaare kirjutav inimene) ‒ Kaja Liebert
  • luinak (lõunauinak) ‒ Tristan Tiisvelt ja Marten Türk
  • suvasooline (unisex) ‒ Tuuli Reinsoo
  • sõnasuts (lühike sõnavõtt, liftikõne) ‒ Maiko Martsik
  • tullu (tuleval aastal, vastandiks mullu) ‒ Margus Ott

Neist esimesed neli sõna said ka Facebookis toimunud rahvahääletusel enim hääli. Ülekaalukalt populaarseimaks sõnaks osutus digitigedik, mille poolt hääletas 4000 inimest.

«See ei ole küll otseselt digisõna, kuid ju on ühiskonnas sellist sõna väga vaja,» märkis komisjoni liige, Tallinna ülikooli eesti keele professor Reili Argus. Ta juhtis tähelepanu ka seaduspärale, et eestlastele on ikka meeldinud kõlalt huvitavad sõnad (nagu digitigedik) ja ka helijäljenduslikud sõnad (nagu sähku).

Parima koolikollektiivina saab võimaluse kohtuda president Kersti Kaljulaidiga Tartu Hansa kool, mille 4.–8. klasside õpilased esitasid õpetaja Lea Sokmani abiga kokku 50 sõna. Muu hulgas esitasid Hansa kooli õpilased selliseid uudissõnu nagu liiming (copy-paste), progeralli (hackathon), pereõpe (distantsõpe) ja vihvel (wifi).

Komisjoni kuulusid lisaks eespool nimetatutele president Toomas Hendrik Ilves, Tartu ülikooli teadur ja akadeemilise eesti keele õppejõud Andra Rumm, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll, emakeele populariseerija ja Johannes Aaviku seltsi liige Keiti Vilms, ettevõtja, fotograaf, disainer ja kirjamees Tõnu Runnel, presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe, Vabamu büroojuht Lisanna Kinkar ja digikultuuri teema-aasta esimees Martin Aadamsoo.

Sõnaus on Vabamu muuseumi ja presidendi kantselei ühisalgatus, mis on ka osa digikultuuri teema-aastast.

Kõikide komisjonis esile tõstetud sõnade autoritega võtab Vabamu auhindade üleandmiseks otse ühendust.

Tagasi üles