Esimene Eesti patsient sai raviks koroonast paranenu vereplasmat

Tartu ülikooli kliinikum. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Esimene Eesti patsient sai raviks koroonast paranenud inimese vereplasmat.

Kevadsuvel avaldas ligi 500 inimest soovi osaleda Tartu ülikooli teadlaste uuringus ja loovutada oma vereplasmat, et seda saaks kasutada koroonat põdevate inimeste raviks. Doonoripinki jõudis 11 inimest, kellelt koguti 20 plasmadoosi. Nüüdseks on esimene raskelt koroonat põdev patsient SARS-CoV-2 antikehadega vereplasma ülekande saanud.

Koroonapandeemia esimese laine harjal kutsusid Tartu ülikooli meditsiiniteadlased, Tartu ülikooli kliinikumi arstid ja Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus Covid-19 läbi põdenud 18–56-aastaseid inimesi loovutama vereplasmat, et manustada seda raskelt haigestunud inimestele ravi otstarbel.

Uuringu üks eestvedaja, Tartu ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi dotsent Juri Karjagin ütles, et kuna Covid-19 ravivõimalused on piiratud, mõtlesid arstid ja meditsiiniteadlased proovida üht ammu tuntud meetodit: nakkuse saanud, kuid tervenenud inimeste vereplasma ülekannet. «Infektsioonhaiguste ennetamisel ja ravis on haigusest taastunud inimese plasma ülekannet kasutatud enam kui sada aastat. Lähemast ajast on tuua näiteid nii seagripipuhangust kui ka SARS-1 epideemiast,» rääkis Karjagin.

Teadlaste ja arstide üleskutsele loovutada vereplasmat reageeris e-kirja ja telefoni teel ligi 500 inimest. «Esimesena suhtles doonorikandidaatidega doktor Ain Kaare, kes selgitas välja esmase sobivuse uuringusse. Huvilisi oli palju, aga doonoriks sobivuse kriteeriumid täitsid vähesed,» tõdes Karjagin. Nii jäid sõelale vaid 36 naist ja 19 meest.

Nende 55 inimese põhjal võib öelda, et keskmise doonorikandidaadi vanus oli 37 aastat, kaal 73 kilogrammi ja hemoglobiininäit 139. Suurem osa neist kuulusid 0- ja A-veregruppi – vastavalt 16 ja 26 inimest. Vähem kui pooltel doonorikandidaatidel oli haigusnähuks köha, kuid esines ka kurguvalu ja hingamisraskust. Kõige sagedasemad haigusnähud olid palavik ja maitsemeele muutus. 48 inimest põdes haiguse läbi kergelt ja ravis end kodus, kolm olid haiglaravil tavaosakonnas ja kaks intensiivraviosakonnas.

Välja valitud 55 doonorikandidaadil määrati antikehade hulk ja tehti ka neutralisatsioonitest hindamaks antikehade tõhusust. «Kuna me ei olnud kindlad, kas ainult antikehad suudavad viirust pärssida, tegime koostöös veterinaar- ja toiduameti ning Tartu ülikooli laboritega ka neutralisatsioonitesti,» selgitas Karjagin.

Selleks segati Eesti päritolu SARS-CoV-2 viirus plasmaga ja inkubeeriti ühe tunni vältel. Seejärel lisati vero E6 rakud ning  kogu segu inkubeeriti neli kuni seitse päeva 37 kraadi juures. Testi tulemust hinnati mikroskoobi abil.

«Testiga määrasime tiitrid ja selle põhjal olid 55 doonorist 35-l need liiga madalad ehk nende viirusevastane aktiivsus ei oleks täitnud eesmärki,» kirjeldas Karjagin. «Nii jäi meile 20 patsienti. Eri põhjustel ei saanud me kaasata veel üheksat patsienti: takistustena kerkisid esile näiteks värske tätoveering, puukborrelioosi diagnoos ja doonori reaktsioon veeniprotseduurile,» lisas ta. Vereplasmaloovutuseks tehtava afereesiprotseduurini jõudis lõpuks 11 inimest, kellelt koguti 20 plasmadoosi.

Seni on Covid-19 läbipõdenute vereplasma oodanud sügavkülmikus oma aega, kuid möödunud nädalal avanes esimene võimalus plasmaülekanne teha, sest Tartu ülikooli kliinikumis oli ravil koroonat raskelt põdev patsient, kes vastas kõigile tingimustele.

«Selle kohta, milline patsient sobib haiguse läbi põdenud inimese plasmat saama, on hulk tingimusi,» tõdes Karjagin. Näiteks ei tohi haigestumisest olla möödas rohkem kui kümme päeva. «See on ajavahemik, mil patsiendi enda antikehade tase on piisavalt madal. Kui saame sel ajal talle manustada juba valmis olevaid antikehi, võib see haiguse kulgu kergendada,» kirjeldas Karjagin. Intensiivravis olevale patsiendile ei ole mõtet seda protseduuri teha, sest tal on endal juba antikehad tekkinud.

Muude eelduste seas on veel ägedalt kujunev hingamispuudulikkus, hingamissagedus üle 25 korra minutis ja rindkere röntgenpildil nähtavad infiltraadid, mis hõlmavad hinnanguliselt üle 50 protsendi kopsupindalast.

Karjagin avaldas lootust, et peagi võib Eesti esimesel koroonast paranenute vereplasmat saanud patsiendil näha positiivset ravitulemust.

Dotsent Juri Karjagin pidas ettekande «Koroonast paranenud inimeste vereplasma kasutamine raskete haigusjuhtude ravis» Tartu ülikooli konverentsil «Arukas kohanemine koroonaviirusega», mida saab järelvaadata UTTV keskkonnas.